Saaremaa veterinaarkeskus: seapidajad, andke endast teada (4)

Aafrika seakatk on väga nakkav kodu- ja metssigade viirushaigus, mille kulg võib olla üliäge ja surm saabub 1–7 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist.

Suremus võib küündida 100 protsendini. Viirus levib otsesel kontaktil haige looma ja haige looma eritistega ja kaudsel kontaktil nakatunud liha sisaldavate söödajäätmete söötmisel, sõiduvahendite, riiete ja sisseseade vahendusel.

Inimesele seakatk ohtlik ei ole, küll aga võib inimene olla võimalik tõve ülekandja. Muud loomaliigid peale kodu- ja metssigade ei haigestu.

Haigus on kiire levikuga ja tekitab suurt majanduslikku kahju, kuna kõik haiged ja haiguskahtlusega seakarjad tuleb hävitada.

Aafrika seakatku puhanguid on korduvalt diagnoositud nii metssigadel kui ka kodusigadel Venemaal ja Valgevenes ning 2014. a algusest ka Lätis, Leedus ja Poolas. Meile kõige lähem haiguspuhang oli juuli lõpus Lätis Valka maakonnas.

Saaremaa veterinaarkeskus kutsub kõiki registreerimata seapidajaid üles endast teada andma, et saada ülevaadet kõigist majapidamistest, kus sigu kasvatatakse, ning et volitatud veterinaararst saaks tutvustada ja hinnata rakendatavaid bioohutusmeetmeid. Samuti oodatakse infot majapidamiste kohta, kus sigu kasvatatakse.

Bioohutusmeetmete eesmärk on vältida karjas igasuguste nakkushaiguste levik. Inimeste ja veovahendite liikumine tuleb korralda nii, et vältida nakkuse sissetoomist. Loomapidamishoonesse ei tohi lubada kõrvalisi isikuid.

Karja juurde toodud looma peab karjas olevatest loomadest eraldi hoidma. Nakkuse leviku vältimiseks tuleb korraldada sööda, allapanu ja muu materjali ohutu käitlemine, viia läbi näriliste ja putukate tõrje. Sigadele ei tohi sööta toidujäätmeid. Takistada tuleb metsloomade ja hulkuvate loomade pääsu loomapidamishoonesse.

Vähendamaks üliohtliku taudi võimalikku Eestisse leviku riski, on veterinaar- ja toiduamet kehtestanud täiendavad bioohutusmeetmed. Alates 25. juulist on keelatud pidada kodusigu ja farmis peetavaid metssigu välitingimustes. Sigade sööta ja joogivett tuleb hoida sisetingimustes, et välistada selle võimalik kokkupuude metssigadega.

Seafarmi territooriumile võib Venemaalt, Valgevenest, Lätist, Leedust või Poolast saabunud elussigade vedamiseks kasutatav veok siseneda alles pärast 48-tunnist ooteaega alates Eesti piiri ületamisest ning pärast transpordivahendi täiendavat desinfitseerimist Eestis. Desinfitseerimiseks sobivad kloori sisaldavad desovahendid nagu 5-protsndiline kloramiinlahus, naatriumhüpokloritilahus, kloorlubi, Halamid ja Virkon S lahjendatuna 1 : 200.

Keelatud on sigade kuumtöötlemata sööda sissevedu Eestisse Venemaa ja Valgevene, Läti, Leedu ja Poola piirkondadest, kus on diagnoositud sigade klassikaline katk või Aafrika seakatk või on kehtestatud nendega seotud piirangud.

Lätiga piirnevatel aladel on Eesti poolel kehtestatud järelevalvetsoon, kus kõiki seakasvatamisega tegelevaid ettevõtteid ja kodanikke kontrollitakse kliiniliselt ning on seatud piirangud loomade liikumisele tsoonist väljapoole.
Veterinaar- ja toiduamet tuletab nii loomapidajatele kui ka elusloomade vedajatele meelde, et üliohtliku taudi leviku tõkestamiseks on äärmiselt oluline rangelt järgida ja täita kõiki bioohutusmeetmeid.

Loomade haigestumisest või suurenenud suremusest tuleb viivitamatult teada anda piirkonda teenindavale volitatud loomaarstile või Saaremaa veterinaarkeskusele.

Saaremaa veterinaarkeskus
 tel 45 33 501, 50 38 279,

info.saare@vet.agri.ee

Saare maakonna volitatud loomaarstid:

Aili Viin – Kaarma, Salme, Torgu, Lümanda, Ruhnu vald, tel 51 900 381

Mihkel Käärid – Laimjala, Orissaare vald, tel 52 89 796

Silvi Jürjestaust – Muhu vald, tel 51 963 389

Toivo Lõhmus – Mustjala, Kärla, Kihelkonna vald, tel 52 80 767

Margit Pitk – Pöide vald, tel 52 94 469

Reet Ravik – Leisi, Valjala, Pihtla vald, tel 50 61 483

Print Friendly, PDF & Email