Punapäid ohustab lähima 100 aasta jooksul väljasuremine (2)

Briti kompanii ScotlandsDNA teadlased on jõudnud järeldusele, et lähema saja aasta pärast võib punapäid siia ilma mitte enam sündida. Sellest kirjutab Londonis ilmuv ajaleht The Irish Post.

Geen, mis annab inimesele punased juuksed, on eriti iseloomulik iirlastele ja šotlastele. Teadlaste arvates on see suure tõenäosusega kohalike ilmastikuoludega kohanemise tagajärg.

Nagu teada, on Briti saarte ilmastik päikesevaene ja enamasti valitsevad seal udused ilmad.

Kuna päikesevalgust napib, ei saa sealsed inimesed vajalikus koguses D-vitamiini.

Kuid globaalne kliimamuutus on mõjutanud ka nende kohtade kliimat: uuringud näitavad, et nii Šoti- kui ka Iirimaal on keskmine temperatuur tõusnud, mistõttu on ka päikselisi päevi aastas rohkem kui varem. See omakorda avaldab toimet inimeste genotüübile ja seega ka elanikkonna genofondile.

Punased juuksed, kahvatu nahk ja sinised silmad ei sobi suurenenud päikesekiirgusega kokku, oletavad teadlased. See omakorda tähendab, et punaseid juukseid tekitavad geenid võivad järgneva sajandi jooksul genofondist hoopiski kaduda.

Praegu on maailmas umbes 2 protsenti inimesi, kellel on loomulikud punased juuksed. Iiri- ja Šotimaal moodustavad punapead aga 10 ja 13 protsenti elanikkonnast.

Lisaks on saksa ja hispaania teadlased välja selgitanud, et hele nahk ja punakad juuksed olid ka mõnedel neandertallastel. Nagu näitas DNA-analüüs, olid selle inimkonna tupikharu liikmed geeni MC1R variatsiooni kandjad. Tänapäeva inimestel säärane variatsioon puudub, kuid oletatavasti vastutas just see säärase pigmentatsioonitüübi eest, mis on ka tänapäeva inimestel, kel on punased juuksed ja kahvatu nahavärv.

Tume nahavärv ja tumedad juuksed kaitsevad tugeva ultraviolettkiirguse põhjustatud nahavähi tekke eest. Kahvatu jume ja punakad juuksed on seevastu levinud alal, mis jääb ekvaatorist kaugele ja kus päikesekiirgust on vähe, nagu näiteks Euroopa.

Teadlaste sõnul võis just valge nahk olla osale neandertallastest evolutsiooniline eelis, mis võimaldas neil pilvisel kontinendil, kuhu nad rändasid, omastada rohkem D-vitamiini. See tähendab, et geeni MC1R muteerumine aitas neandertallastel teatud ajaks ellu jääda ja asustada laialdane territoorium, kus neil tuli aga konkureerida nüüdisaja inimeste eellastega.

Print Friendly, PDF & Email