Piimatööstus paneb kriisile vastu

SÖÖVAD SILMADEGA: Hiina suursaadik Qu Zhe, linnapea Hannes Hanso tõlgina ja Andi Saagpakk Saaremaa juustu kaemas. Foto: Irina Mägi

SÖÖVAD SILMADEGA: Hiina suursaadik Qu Zhe, linnapea Hannes Hanso tõlgina ja Andi Saagpakk Saaremaa juustu kaemas. Foto: Irina Mägi

Vaatamata Venemaa kehtestatud kaubandusembargole, jätkab Saaremaa piimatööstus piima varumist nii Hiiumaalt kui ka Lääne-Eestist ning töötajate koondamist ette näha ei ole.

“Kuidas me saame töötajaid koondada, kui lehm ei saa ju mitte midagi aru sellest sanktsioonist, vaid lüpsab edasi,” ütles Saaremaa piimatööstuse tegevjuht Andi Saagpakk. “Nii katastroofiliseks ei taha küll asja kujutada, et nüüd äkki ei saada enam piimaautot piimale järele ja paneme tööstuse seisma,” rääkis piimatööstuse juht. “Selleni asi ei lähe.”

Saagpakk kinnitas, et piima varumine jätkub kõigilt lepingupartneritelt, olgu nad siis Saaremaal, Hiiumaal või Lääne-Eestis. Kuna Venemaa embargo mõjul võivad piimatoodete hinnad Eesti poelettidel alanema hakata, siis tuleb tööstusel langetada ka toorpiima eest piimatootjale makstavat hinda. “Eks põllumeestel on siis valida, et kui hind langeb vastuvõtmatult madalale, on neil võimalus endale uus kokkuostja otsida,” ütles Saagpakk, kelle sõnul läheb Saaremaa tööstuse toodangust 60–70 protsenti Eesti kaubandusvõrku.

Andi Saagpaku sõnul saavad põllumehed aru, et piimahinna langus on praegu paratamatu, ehkki keegi ei oska praegu ennustada, mis sellest hinnast lõpuks saab. Küll aga mängib toorpiima hinna kujunemisel rolli asjaolu, et ka esimesel poolaastal töötas ettevõte kahjumiga. “Ei häbene seda öelda ja ma arvan, et see teine pool ei tule ka mitte kasumlik,” möönis Andi Saagpakk.

Tema sõnul tunneksid Eesti piimatootjad end praeguses kriisis vististi kindlamalt, kui aastat viis tagasi oleks teoks saanud Kesk-Eestisse suure piimatööstuse rajamise idee. “Ehk oleksime siis rohkem Lääne või Aasia turul ja tänane olukord oleks selgelt kergem,” märkis Saagpakk, kelle sõnul magati tööstuse rajamise võimalus maha, kuna osa Eesti tootjaid otsustas, rusikas püsti ja saba seljas, oma piimaga Leetu minna.

Saagpaku sõnul on ka praeguse kriisi põhiline õppetund see, et kui Eesti tahab tulevikus olla oma toodangut eksportiv piimandusriik, tuleb rajada Eesti kapitalile kuuluv suure töötlemismahuga tööstus. “Midagi ei ole teha, sellel on siis rohkem mõjuvõimu edasiseks eksisteerimiseks,” lausus Andi Saagpakk.

Saaremaa piimatootjad toimetavad miinuse piiril

Nagu Eesti piimatootjad laiemalt, leiavad ka Saaremaa piimatootjad, et Vene sanktsioonide mõju leevendamiseks peaks kehtestama toetused ja sekkuma riiklikult piima hinda.

Piimatootja Kangru LP juht Rein Sepp märkis, et kuna kriis on tekkinud riigijuhtide otsuste tulemusel, peaks riik tootjatele raskel ajal ka tuge pakkuma. “Ükski põllumajandustootja ei ole ju isikuliselt mingite Euroopa Liidu sanktsioonidega ühinenud, vaid seda on teinud meie riik,” selgitas Sepp.

Kihelkonna piimatootja, kes samas ei vaidlustanud Venemaa vastaste sanktsioonide vajadust, tõdes, et demokraatlikult valitud valitsusel on mõistagi volitused ajada oma välispoliitikat, kuid tagajärgi tuleks sel juhul helpida koos.

Tagajärgi tuleb helpida koos

“Mitte nii, et tõmbame põllumajandustootjatele vee peale, aga ülejäänud on kõik patrioodid ja põllumajandustootjad on need, kes selle patriotismi eest ka mingit lõivu peavad maksma,” selgitas ta.
Rein Sepa sõnul annab praeguses keerulises olukorras tunda siseriiklike otsetoetuste maksmise lõpetamine. “Kui toetusi poleks vähendatud, ma ausalt öelda Vene sanktsioonide ja piimahinna languse üle väga ei kurdaks,” lausus Sepp, keda on sel aastal rohkem kui kunagi varem kimbutanud põud. 250 ha rohumaa pealt on Kangru LP saanud selle suve kuivuse tõttu vaid 50 tonni heina ja puudu on koguni 70% talvisest söödast.

Samas ei kavatse sarnaselt põlvkonnakaaslastega tulest ja veest läbi käinud põllumees praeguste raskuste pärast meelt heita. “Kõik hädad lähevad mööda, läks eelmine Vene kriis mööda ja eks ta nüüd ka läheb,” sõnas Sepp, meenutades, kuidas piima kokkuostuhind langes omal ajal 3,5 krooni pealt 1,1 krooni peale.

Rein Sepa sõnul võib Vene embargo Eesti põllumajandusele kaudselt ehk kasukski tulla, kui toetustega mugandunud Euroopa põllumajandust natukenegi raputatakse.

Eile kuue panga ja Maaelu Edendamise SA esindajatega kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et kõik pankade esindajad kinnitasid valmisolekut põllumajandusettevõtetega läbi rääkida ja vajadusel maksepuhkust pakkuda. Kohtumisel osalesid Swedbanki, SEB, Danske, Nordea, DNB ja LHV panga esindajad.

Paar aastat tagasi uue lauda valmis ehitanud Ratla OÜ juht Raido Tsion ütles, et pangalaenu maksepuhkus oleks küll väga hea asi. Praegu, kus piimakilo hind on aasta algusest langenud 40 sendilt 32 sendile, tuleb ettevõte kuidagi vaid ots-otsaga kokku. Kui piima kokkuostuhind peaks aga kukkuma alla 30 sendi, läheb Ratla farmil tootmine kahjumisse. “Vahepeal paremate päevadega kogunenud vaba raha on juba kulutatud ja sügisel läheb veel päris keeruliseks,” ütles Raido Tsion.

Möödunud aastal uue lauda avanud Rauni POÜ juht Aive Kesküla meenutas samuti, et Saaremaa piimatööstus on pidanud Vene turuta läbi ajama juba aasta algusest saadik, mistõttu piimahind on tasapisi kogu aeg allapoole langenud. “Praeguse hinnaga tuleme veel enam-vähem välja, aga suvise piimalehmatoetuse lõppemisest on küll tõsine kahju,” rääkis Kesküla.

Arveid on juba raske maksta

Toetuse äravõtmine annab Kesküla sõnul arvete maksmisel juba tugevalt tunda ja Rauni POÜ olukord on natuke keeruliseks muutunud. Seni ettevõttel pangalaenude tasumisega veel probleeme tekkinud pole ja otsest vajadust maksepuhkuse järele ei ole, aga asjade edasine areng sõltub piimahinna liikumisest. “Ma küll loodan, et riigi tasemel mõeldakse ikka ka põllumeeste toetamisele, ja oleks väga hea, kui see piimalehmatoetus sel aastal taastuks, kuid seda loota on vist liiga optimistlik,” arutles Kesküla.

Mõni aasta tagasi Saaremaal esimese talunikuna robotlauda ehitanud Orissaare põllumees Toomas Haamer ütles, et riigipoolse abi vajadus sõltub piima hinnast, aga juba praegu käib toimetulek piiri peal. Kütuse ja söödakomponentide hinnad erinevalt piima hinnast langenud ei ole. “Poleks mingit probleemi, kui oleksin piirdunud euroheina tegemisega, võtaksin vaid toetusi vastu ja häda poleks midagi,” sõnas Haamer.

Piimatootja rääkis, et krooniajal aset leidnud Vene kriis oli samuti keeruline, kuid selle erinevusega, et tollal polnud põllumeestel kaelas nii suuri investeeringuid piimatootmise kaasajastamiseks. “Loodame, et riik võtab midagi ikka ette,” lausus Toomas Haamer.

Print Friendly, PDF & Email