Et noored valiksid Leisi kooli (19)

Koolid on läbi aegade olnud maa vaimuelu keskused ja õpetajad maa sool, nii ka Leisis, kus haridust on antud enam kui poolteist sajandit. Järgmisel aastal 65. juubeliaastat tähistava keskkooli on lõpetanud praeguseks ligi 1200 õpilast.

Kaunis ja heakorrastatud ümbruses asuv Leisi koolihoone on hiljuti renoveeritud ja kaasajastatud õppetingimustega.

Keskkool võib uhkust tunda õpitulemuste üle: riigieksamite tulemite järgi ollakse Saaremaa ühisgümnaasiumi järel 2. kohal, edestades Kuressaare ja Orissaare gümnaasiumi. Eelmisel aastal oldi emakeele eksami tulemustega Eestis koguni esitosinas, 12. kohal.

Leisi kooli suurim probleem on praegu keskkooli tulijate vähesus – lõppenud õppeaastal oli 10. klassis vaid kolm-neli õpilast. Klassikomplektide täitumus on probleem ka mujal Eestis – lapsi on lihtsalt vähem ja see olukord on seotud rahvastiku arengutega. Praeguseks on kujunenud situatsioon, kus sama tendentsi jätkudes saab Leisi kooli puhul probleemiks gümnaasiumiosa säilimine.

Vaja aktiivselt tegutseda

Haridusreformiga võetud suund ei toeta põhikoolide ja gümnaasiumide koostoimimist. See riiklik poliitika võib toimida suuremate linnade tasandil, kuid maakohtades on olukord teine.

Gümnaasiumihariduse viimine linna tooks kaasa noorte enneaegse lahkumise kodukohast ja muudaks kohaliku elu vaesemaks. Keskkooli kadumine oleks löök ka Leisi kooli õpetajatele, sest tööta jääks vähemalt kuus inimest.
Haritlaste lahkumine siitkandist oleks ka kaotus kogu piirkonna arengu jaoks.

Tõsi, kooli 2014.–2016. aasta arengukavas toodud prognoosi vaadates näib, et järgmistel aastatel on põhikooli lõpuklassid taas suuremad, mis lisab lootust ka gümnaasiumi parema täitumuse osas. Et kriitilised ajad üle elada, tuleb aga aktiivselt tegutseda.

Üks võimalus oleks korraldada koostöös vallavalitsuse ja volikoguga siinset kogukonda laiemalt haaravad mõttetalgud, et arutada, millised abinõud innustaksid Leisi ja ka lähivaldade noori õpinguid jätkama meie keskkoolis.

Oluline on positiivne meelsus. Kõik algab inimestest. Koolijuhil on kogu kollektiivi meeleolu kujundajana võtmeroll.
Väga oluline on märgata tegijaid, jagada saavutuste ja heade mõtete eest tunnustust nii kolleegidele kui ka õpilastele.
Pean väga tähtsaks õpetajatele arenguvõimaluste loomist ja mitmekülgset motiveerimist. Õpetajal peab olema võimalus igapäevasest rutiinist välja tulla, käia end aeg-ajalt mujal “tuulutamas”, tulles tagasi uute mõtetega rikastunult, silmad säramas.

Kooli vaimsuse, oma kooli tunde kujundamine saab alguse esimesest klassist ja jätkub kogu kooliaja. Oma kooli patriotism peaks põimuma kodukoha armastusega ning igaühe soovi ja ka võimalusega anda siinse elu paremaks muutmiseks oma panus.

Identiteet sünnib ühistegevuse käigus, hoides ja arendades vanu traditsioone ning luues uusi.

Kooli mainekujunduses tuleks kasutada kõiki võimalikke kanaleid, olla kogu aeg positiivsete uudistega pildil.
Aktiivsem suhtlus trükimeedia ja raadioga, igapäevane info jagamine suhtlusvõrgustikes, kooli kodulehel ja Facebooki lehel. Viimases osas saavad lapsed ja noored kooli reklaamimiseks ise palju ära teha, et ärgitada ka teiste Saaremaa valdade põhikoolilõpetajaid valima keskhariduse saamiseks Leisi kooli, mitte Kuressaare koole.

Keskkooli mainekujunduse arendamine toimuks ideaalis koostöös valla mainekujundusega.

Senisest enam peab mõtlema sellele, kuidas kujundada Leisi keskkool – siinse vaimuelu keskus – sündmusterohkeks paigaks, kus toimub kogu aeg midagi põnevat ja lahedat. Algatada võiks maakondlikku või ka laiemat tähelepanu pälvivaid üritusi, tehes koostööd õppeasutuste jt institutsioonidega ka rahvusvahelisel tasandil (sõpruskoolid), algatamaks uusi põnevaid (ühis)projekte. Võiks korraldada erinevaid teemapäevi, kunstifestivale, koolibändide kokkutuleku vms – laiemat avalikkuse huvi pälvivaid ettevõtmisi nii koolis kui ka Leisi kandi avalikus ruumis. Nii kujuneks Leisi kool paigaks, kuhu on põhjust sageli tulla.

Väärtustagem kohalikku

Prioriteetide seas olgu kohaliku looduskeskkonna ja kultuuripärandi väärtustamine, mida õpetajad seoksid loovalt oma ainetundidega. Võiks korraldada professionaalide juhitud väljasõite ja jalgrattamatku piirkonna looduse- ja kultuurilooga tutvumiseks, et koha vaim saaks lastele tuttavaks maast-madalast.

Haruldaste raidkujudega Karja Katariina kirik on Eesti ja ka Euroopa keskaja sakraalarhitektuuri foonil ainulaadne mälestis. Koostöös kohaliku pastori, ajaloolaste ja koduuurijatega võiks korraldada teemapäevi, siduda pühakute legende skulptuuri õpitubadega, teadvustada kogu Saaremaa keskaja pärandit.

Tihendada võiks koostööd Angla pärimuskultuuri keskusega, lõimida õpilaste uurimistöid kohaliku kultuuripärandi ja keskkonna tundma õppimisega. Koostöös omavalitsusega tuleks avalikkusele enam teadvustada siit pärit suurkujusid, aga ka siinmail tegutsenud kultuuriinimesi.

Leisi lähikonnas on aastaid loonud ja inspiratsiooni ammutanud mitmeid suvesaarlastest kunstnikke (Peeter Mudist, Peeter Ulas, Concordia Klar), kelle looming alles ootab kohalikele inimestele tutvustamist.

Värskenduskuuri läbi teinud Leisi kooli avarad seinapinnad, kus juba praegugi on väljas professionaalset kunsti, on kooli kunstigalerii loomise ootel.

Suurema avaliku tähelepanu osaliseks saaks näitusetegevuse algatamine koostöös vallaga Leisi aleviku südames äsja valla omandisse tulnud majades. Kunstiväljapanekuid täiendaksid giidituurid, loengud, vestlusõhtud jm publikuprogrammid, mis lisaksid kena panuse kohalikku kultuuriellu ja ahvatleksid suvel ka turiste.

Kindlasti aitaks kooli arengule kaasa olemasoleva ressursi parem kasutamine. Kooli väga suur potentsiaal on nüüdisaegne spaaga ujula, mis võiks olla üks olulisi peibutisi Leisi kooli kasuks otsustamisel.

Leisi kooli lastel peaks olema senisest kordades suurem ujumistundide arv. Juba sellest sügisest on kavas tööle panna ujumistrennid kõigile vanuseastmetele.

Oma kooli õpetajatele võiks ujumas käimine olla koolipoolse boonusena tasuta. Ujulat peaks saama kasutada kogu nädala, et tuua siia nii kohalikku rahvast kui ka inimesi mujalt Saaremaalt. Nii suureneks ka omatulu.
30-kohalise õpilaskodu kordategemine ja taaskäivitamine lahendaks kaugemal elavate laste probleemid ja looks võimaluse tulla siia õppima kaugemaltki.

Leisi kool täidab osalt ka kohaliku kultuurimaja funktsiooni, pakkudes pinda huviringidele. Siinkohal leiaks arenguruumi kindlasti veelgi, näiteks saaks aktiviseerida praegu kord kuus kooli aulas tegutsevat kino.

Kolleegide, õpilaste, kooli hoolekogu liikmete ja vallaametnike kõrval on ääretult tähtis koostöö lastevanematega. Kavatsen üldkoosolekuid korraldada vähemalt kaks korda aastas.

Loovad ja uuenduslikud ettepanekud koolitöö paremaks korraldamiseks ja uuteks algatusteks on oodatud aastaringselt ning direktori kabineti uks on avatud kõigile jutulesoovijatele.

Koolijuhina tahan tagada kooli tulemusliku ja jätkusuutliku töö, avardada vaimsust ning tuua siiakanti uusi tuuli. Olen oma edasist elu ja karjääri soovinud Saaremaaga siduda juba mõned aastad ja mul on suur soov, lausa missioon selle ainulaadse paiga jaoks midagi ära teha.

Reeli Kõiv
Leisi keskkooli direktor
reeli.k6iv@leisi.oesel.ee

Print Friendly, PDF & Email