Kannatanuga õnnetuste arv on vähenenud

Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv oli mullu Saare maakonnas kümne aasta väiksemaid, samas on paari viimase aastaga taas hakanud suurenema joobes mootorsõidukijuhi osalusel juhtunud õnnetuste arv.

Kui 2011. aastal moodustasid purjus juhi süül juhtunud õnnetused koguarvust kuuendiku, siis mullu tervelt kolmandiku.

Statistikaameti andmeil läks möödunud aastal meie maakonnas kirja 32 liiklusõnnetust, milles inimesed kannatada said. Vähem oli neid vaid 2010. aastal – 27. Kümne aasta õnnetusterohkeim oli aga 2006. aasta koguni 82 juhtumiga.

Ka mullune vigasaanute arv – 47 – oli kümne aasta üks väiksemaid. Selle perioodi must rekord pärineb aga 2007. aastast – koguni 123 vigastatut.

Mullu ei hukkunud liiklusõnnetuses ühtki inimest, nagu ka 2010. aastal. See-eest jättis 2006. aastal liiklusõnnetustes elu üheksa inimest.

Kuressaare politseijaoskonna juhi Kaido Vahteri sõnul tuleb liiklusõnnetuste statistika konteksti lahtimõtestamiseks vaadata mitme olulise faktori koosmõju.

“Ühelt poolt on politsei järjepidev analüütiline töö liiklusjärelevalve planeerimisel, mille eesmärk on ennekõike liiklusõnnetusi ära hoida ja eemaldada juhtimiselt joobes juhte,” selgitas Vahter. “Teiselt poolt on äärmiselt oluline, et inimeste teadlikkus on tõusnud – takistatakse oma lähedasi joobnuna sõiduki rooli istumast, kasutatakse liiklusliini kahtlastest juhtidest teada andmiseks.”

Vahteri hinnangul on lisaks politsei järjepidevale tööle järelevalve ja ennetuse osas ning kodanike aktiivsusele äärmiselt oluline ka teiste ametkondade töö.

“Alahinnata ei tasu ka seda, et viimase kümne aasta jooksul on uuenenud teede infrastruktuur ja paranenud sõidukite turvavarustus, mis ilmselt ka liiklusstatistikale mõju avaldab,” rääkis Vahter.

Kaido Vahter leiab, et enamik probleeme Saaremaa liikluses on seotud liigse kiirustamise, hooletu käitumisega teiste liiklejate suhtes, oma võimete ülehindamise ja purjuspäi juhtimisega. “See on probleem ka mujal Eestis,” märkis Vahter, lisades: “Üldises plaanis teeb rahulolematuks siiski see, et joobnud juhid siiski liikluses osalevad.”

Vahteri sõnul pole joobnud juhtide osakaal ülejäänud Eesti statistikat vaadates Saaremaal suurem. “Politsei eesmärk on aga viia joobes juhtide ja liikluses hukkunud inimeste arv miinimumini,” lausus Vahter. “See tähendab, et rahul saame olla vaid siis, kui liikluses ei hukku kedagi ja joobes juhte sõidukiroolist ei tabata. Kokkuvõttes tähendab see, et tuleb teha jätkuvalt tööd nii ennetuse kui ka järelevalvega – seda nii politseil kui ka teistel liiklusega seotud ametkondadel ja loomulikult kogukonnal endal.”

Print Friendly, PDF & Email