Kohalikud kirjameistrid jagasid oma loomingut

TULID RAHVA ETTE: Lasteraamatuid kirjutav Liina Ellik ja Liilia Virves kuulamas oma seni kirjutatud näidenditest pajatavat Aarne Mäge. Foto: Sander Ilvest

TULID RAHVA ETTE: Lasteraamatuid kirjutav Liina Ellik ja Liilia Virves kuulamas oma seni kirjutatud näidenditest pajatavat Aarne Mäge. Foto: Sander Ilvest

Läinud reedel ja laupäeval Kuressaares Kadi raadio akende all ehk Holostovi hoovis merepäevade puhuks sisse seatud kirjandusõu tutvustas saare oma kirjameistreid, nii rohkem kui ka vähem tuntuid.

Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Liilia Virves, kes oli üks kirjandusõue vedajaid, tunnistas, et ehkki ka mullu umbes täpselt samal ajal samasugune üritus toimus, oli selleaastane ikka parem kui eelmine. Esinejaid oli lihtsalt rohkem ja kava tihedam.

Kõige ohtramalt kogus kirjandusõue publikut küll hoopis muusikaline etteaste Jaagup Kreemilt, Tiit Kikaselt ja Taavi Langilt, kes astusid üles Juhan Viidingu lauludega. Neid käis kuulamas ligi 200 inimest.

Tutvustasid oma loomingut
Kahe päevaga käis õuest Liilia Virvese hinnangul läbi umbes 350 inimest. Ta märkis, et Petrone Prindi raamatutel läks hästi, need kohe tõmbasid inimesi. “Ka “Minu” sarja viimase raamatu autori Ede Schank Tamkivi esinemine oli tore, Neeme Raud jäi haiguse tõttu kahjuks tulemata, muidu oleks ehk veelgi rohkem publikut olnud,” arvas korraldaja.

Kirjandusõues olid toredad ka oma saare kirjutavate inimeste esinemised. Liilia Virvese kinnitusel tuleb neid kindlasti esile tõsta. Nõnda astuski rahva ette lasteraamatuid kirjutav Liina Ellik, oma lastenäidenditest pajatas Kuressaare linnateatri loominguline direktor Aarne Mägi, oma uuest luulekogust kõnelesid Ene Kallas ja spetsiaalset kirjamehe nime kasutanud Hugo Högström, noortejuttudest pajatas sõrulane Mari Lepik.

“Ka vanad kalad Rein Tootmaa ja Tarmo Teder olid nauditav ja humoorikas paar, kelle omavahelist aasivat dialoogi oli vahva jälgida,” tunnistas Virves. “Ja Hendrik Relve põlisrahvaste ja rahvusparkide jutud ei tahtnud kuulajate küsimuste tõttu lõppedagi!”

Lavalt käisid läbi ka Jaak Valge, Indrek Lõbus ja Jüri Kallas. Mehis Tulk, kes samuti pidi oma uuest raamatust kõnelema, paraku kohale tulla ei saanud. Oma raamatult soostus ta saladuseloori siiski kergitama. Ta märkis, et on kirjutamisega töö ja pere kõrvalt tegelenud poolteist aastat.

Loo tegevus hargneb Pöide foogtkonnas Jüriöö sündmuste eel ja ajal ning juttu on kohalike saare ülikute ja ordumeeste suhetest. Tulk märkis, et kirjalikke allikaid tolle perioodi kohta palju ei ole, Saaremaa osas on andmeid võrdlemisi kesiselt.

“Ordukroonikate ja vene letopis’ide järgi on visandatud sündmuste raamistik, kuid mis tegelikult toimus, ei saa me ilmselt kunagi teada,” sõnas ta. Küll on aga selge, et Jüriöö mässu järel “keerati kruvid kõvemini kinni” ja saarlaste senine suhteliselt vaba elu muutus palju kehvemaks.

Kuigi tekstiliselt ei ole kroonikates Saaremaale palju ruumi eraldatud, on Mehis Tulgi meelest kõnekas kas või asjaolu, et sakslased pidid Saaremaa või ehk ainult Pöide taltsutamiseks korraldama suisa kaks karistusretke. “Seejuures vallutasid nad 1344. aasta talvisel sõjakäigul küll ühe kantsi ja hukkasid saarlaste sõjapealiku Vesse, kuid olid sunnitud suurte kaotuste tõttu kiiremas korras mandrile taganema, et jäälagunemise tõttu saarele mitte
lõksu jääda ja sellega oma ilmselgele surmaotsusele alla kirjutada.”

Aasta lõpuks raamatuga ühele poole
Järgmisel talvel korraldatud uus retk oli aga nii ebaproportsionaalselt suur, et kõneles autori sõnul kas etnilisest puhastusest või tugevast sõjalisest jõust, mis oli tarvis iga hinna eest põlvili suruda.

Valmis peaks raamat autori sõnul juba ammu olema, aga on veidi venima jäänud. “Aasta lõpuks tahaks esimese osaga ikka ühele poole saada,” arvas Tulk.

Liilia Virvese sõnul oli kirjandusõue kava mitmekesine: oli luulet, laste- ja noortelugusid ja lastenäidendeid, oli ajalugu, novelle ja ulmet. Sekka muusika saatel esitatud luulet ja reisikirjeldusi. Virves arvas, et kirjandusõu peabki end inimeste teadvusse “sisse kirjutama” ja seda kujuneva traditsiooni abiga. Seega tuleb seda korraldada veel ja veel! Liilia Virvese arvates võiks järgnevatel aastatel kaaluda nt ka Kadi raadio kaasamist, seekord oli tore koostöö Ruuni Pizza kohvikuga.

Print Friendly, PDF & Email