FOTOD: Tuhat inimest sattus Maasis sõjakeerisesse (5)

LAHINGUSTSEEN: Esmakordselt kasutati Eestis etendatud lahingumängudes pühapäeval Maasis leegiheitjat. Foto: Sander Ilvest

LAHINGUSTSEEN: Esmakordselt kasutati Eestis etendatud lahingumängudes pühapäeval Maasis leegiheitjat. Foto: Sander Ilvest

Õhutõrjesignaal huilgab kõrvulukustavalt, kaugemalt kostavad kahuripaugud ja madallennul sööstab üle inimeste peade sõjalennuk. Selline oli pühapäeval Maasilinnal taaselustatud 5. oktoobril 1944 toimunud dessandi algus.

1944. aasta oktoobri alguses tulid Nõukogude väed Muhust Saaremaale just Taaliku alla, kuigi sakslased ootasid põhilööki Triigi peale. Maasilinna külje all Taalikul oli sakslaste hästi mehitatud kuulipildujapatarei. 44. aasta sügisel kestis selle Saaremaa tükikese vallutamine sakslaste käest ligi poolteist ööpäeva.

Et vaatajatel põnevam oleks, suruti näidislahingus tegevus veidi enam kui poole tunni sisse ja lisati vaatemängulisuse huvides üksikuid juhtumeid. Nii sai haavata Saksa ohvitser, kes kiiresti autoga minema toimetati, visati alla lendlehti, etendati kangelaslikku võitlust ja rumaluseni ulatuvat hulljulgust.

Margus Sinimets Saaremaa sõjavara seltsist ütles, et esmakordselt etendati merelt tulevat dessanti just siin regioonis – isegi Peterburis ei ole seda veel ära tehtud, Lätist-Leedust rääkimata. Esmakordselt kasutati Eestis etendatud lahingumängudes pühapäeval leegiheitjat.

Sinimets lisas, et arvestades kuivust ja tuleohtlikkust, olid korraldajad ka ise leegiheitja kasutamise ohutuse pärast mures. Seepärast nägid mitmemeetriseid tulepahvakuid vaid need, kelle nägemisulatusse jäi dessandi esimeste aluste maabumiskoht. Leegiheitja kasutamise kohas oli rohi korralikult niidetud ja merevesi vaid mõne meetri kaugusel.

Tõepärasust lisasid heale näitemängule originaalsalvestised – sõjaaegne salvestis oli nii lennukirünnakust teada andnud õhutõrjesignaal kui ka sakslaste propagandaüleskutse, mis üle rindejoone kõlades andis teada, et sakslaste poole ületulevatel Nõukogude sõduritel söödetakse kõht täis, antakse esmaabi ja Saksa armee eeskujulikel sõduritel ei ole luba ületulijaid tulistada. “Uraaaa!”, “Polundraaa!” ja muud rünnakuhüüud tulid aga sõjameestel endilgi tõepäraselt välja.

Ründelennuk oli punaarmee merelennuväe värvides JAK-40, mis kahekohalise hävitajana sõja lõpus kindlasti juba kasutusel oli. Pühapäeval Maasi kohal lennanud lennuk tõusis õhku Lätist ja suundus pärast lahingülesande täitmist lõunanaabrite juurde tagasi – Eestis ühtegi sellist lennukit säilinud ei ole.

Vaatajaid oli Sinimetsa sõnul hinnanguliselt vähemalt 1000. Sellise lahingu esitamine maksab Sinimetsa sõnul 8000–9000 eurot. Selle summa hulka ei ole arvestatud enamiku mängus osalenute reisikulusid, sest kuni Eestini tulid kõik klubid oma rahakoti peal. Lätlased ja leedulased tulid oma kulu ja kirjadega Saaremaale välja. Sinimets kinnitas, et kõik arved saavad makstud, umbes 450 eurot tuli kahe päeva jooksul ka annetuskastidesse eelarvele lisa.

Pühapäevases lahingumängus oli lahinguväljal umbes 170 meest-naist, kes esindasid 37 sõjaajalooklubi seitsmest riigist. Rahvusvahelisi sõjaajaloo päevi korraldas Saaremaa sõjavara selts juba neljandat korda. Sõjaajaloo propageerimise eesmärk on Margus Sinimetsa sõnul soov, et noored läheksid meelsamini kaitseväkke ja täiskasvanud mehed Kaitseliitu.

Print Friendly, PDF & Email