Selgase külast leiti umbes 400 aasta vanune sõrmus (4)

KONKS JA SÕRMUS: Heal päeval leiab Raivo Hein ehte, mida sõrme panna, teisel päeval tuleb leppida roostes konksu või lukuplaadiga. Foto: Sander Ilvest

KONKS JA SÕRMUS: Heal päeval leiab Raivo Hein ehte, mida sõrme panna, teisel päeval tuleb leppida roostes konksu või lukuplaadiga. Foto: Sander Ilvest

Mustjala vallas Selgase külas asuva Kaigu talu peremees, ettevõtja Raivo Hein leidis taluhoovist sõrmuse, mis pärineb 16. või 17. sajandist. Detektoriga on Hein oma talu õuel ringi käinud alles paar kuud.

Vana ehte vanuse määramiseks tegi Hein uurimistööd ja küsis abi ka teistelt sama hobi harrastajatelt. Heina sõnul oli see küllalt levinud ja odav sõrmus, milliseid sadu aastaid tagasi võis hankida laatadelt. Sõrmuse laiemale osale on kritseldatud lohe, mis veidi meenutab pigem kukke.

Raivo Hein ütles, et arheoloogia on teda võlunud kogu elu ja lisas: “Kuna see talukoht on nii vana, siis on selge, et siit maa seest üht-teist välja tuleb.”

Hein teab ka, kes olid Kaigu talu elanikud 17. sajandi lõpus ehk enne Põhjasõda. Ajaloost huvituv nüüdne peremees on välja uurinud, et talu esimesed teadaolevad omanikud olid tema hõimlased ehk sugulased abielu kaudu. “Mina olen taluperemehe poolt ja minu naine on taluperenaise poolt eri liini pidi hõimlased,” märkis ta.

Kaigu talu peremehe leidudest väärib mainimist veel vaskmünt, mille tagumisel küljel on aastaarv 1666. Raivo Hein teadis rääkida, et tegemist on Rootsi 1/6 ööriga, mida vermiti palju ja mis seetõttu eriti haruldane pole. Ta oskas rääkida ka teiste leidude taustast, mis näitab, et pelgalt kaevamisega harrastusarheoloogi tegevus ei piirdu.

Millegi põneva leidmine ei ole siiski lihtne, sest peale ehete ja vanade müntide tuleb maa seest välja igasuguseid konkse, padrunikesti ja muid väiksemaid rauast esemeid. Kaigu talu peremees tõdes, et detektoriga töötamine nõuab aega ja vaeva ning tihtipeale leiab ta parimal juhul mõne vana mündi: “Seda rauda on siin nii palju, et kui hakata iga vidinat välja kaevama, siis võib seda pool elu teha.” Samuti nõuab Heina sõnul vilumust detektori seadistamine.

Raivo Hein märkis, et tema leiud nii haruldased ei ole, et ajaloolased või arheoloogid nende vastu huvi tunneksid: “Haruldased on need, mida on vähe ja mida ei ole teada. Minu leiud on aga kõik teada-tuntud kaup.” Samas märkis Hein, et kunagi ei või kindel olla selles, et maa seest midagi erilist välja ei tule.

Kaigu talu ostis Raivo Hein 2008. aastal ja 2010. aastal pälvis see tunnustuse konkursil “Kaunis Eesti kodu”. Lisaks maapõue uurimisele jälgib Hein ka taevalaotust. Selleks on tal koduhoovi kõrval kaks observatooriumi. Heina tehtud pilte võib näha tema blogis ja 2011. aastal ilmunud raamatus “Taeva puudutus”.

Print Friendly, PDF & Email