Igaüks peab töölt tervena koju jõudma (1)

Kui ma kuulen uudist järjekordsest tööõnnetusest, lööb minus välja kunagise tööala idiotism, kui kasutada Lenini tuntud ütlust külaidiotismi kohta. Teave tööõnnetuse kohta on minu jaoks kui punane rätik härjale.

Töötasin kümme aastat tööinspektsioonis ja puutusin lähemalt või kaugemalt kokku sadade (küllap tuhandete) tööõnnetustega.

Nii palju saatus mind küll hoidis, et ühtegi laipa töökohal pole ma näinud. Vahel ei jää tööõnnetusse sattunust aga järele sõna otseses mõttes muud kui tükid (töötaja kukkus paberipurustushunti!), nii et ainult DNA-analüüsi alusel sai selgeks, kes konkreetselt ikkagi hukkus.

Saaremaal on
tööohutusega probleeme
Nüüd siis lähemalt Saaremaa ettevõtete-firmade tööohutusolukorrast. Saaremaal juhtub aastas umbkaudu poolteistsada tööõnnetust.

Tööinspektsiooni Lääne piirkonna Saaremaa tööinspektsiooni tööinspektor, kunagine kohaliku inspektsiooni juhataja Rein Nelis, kes on tööinspektsioonis töötanud juba hulk aega, ütles, et viimasel poolel tosinal aastal on tööohutuse ja -keskkonna olukord märgatavalt muutunud. Ja kahjuks mitte paremuse poole!

Eelmise kümnendi lõpuaastatel jäi tööõnnetuste arv “saareriigis” alla saja aastas. Nüüd on õnnetuste arv viimasel kolmel aastal lakke karanud – 2012. aastal oli koguni 158 juhtumit.

Mullu juhtus Saaremaa ettevõtetes ja firmades 126 tööõnnetust ehk siis just nii palju töötegijaid ei jõudnud tööpäeva järel tervena koju või sattus halvemal juhul hoopis haiglasse. Ometi on tervena töölt naasmine inimõigus ehk siis rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) põhinõue!

Mullu oli Saaremaal üks surmajuhtum tööülesannete täitmisel. Kogu Eestile oli eelmine aasta töösurmade rohke – 20 juhtumit –, aasta varem oli surmajuhtumeid 14.

Saaremaa tööõnnetuste arvu analüüsides tuleb silmas pidada, et kõik õnnetused ei jõua registreerimiseni. Tööõnnetusi on tegelikult veel palju rohkem.

Arvestades statistikaameti andmetega tööõnnetuste kohta (need andmed põhinevad küsitlusuuringul), tuleb tõdeda, et ametlikult registreeritakse Eestis tööõnnetusi 2,4 (!) korda vähem, kui näitavad küsitlusuuringud.
Tööinspektsiooni koostatud statistika tööõnnetuste kohta põhineb tööandjate poolt ametlikult esitatud tööõnnetusraportite andmetel.

Kuivõrd on aga tööandja huvitatud õnnetustest teatamisest? Ega ikka ei ole, sest sellega võib kaasneda rida tööinspektsiooni meetmeid trahvideni välja, ettevõtte maine kahjustamine, töötajate pelgus tulla tööle firmasse, kus ei peeta lugu tööohutusest.

Kurikuulus kindlustus –TÕKS
TÕKS on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mida Eestis ei ole ja vist ka ei sünni. Olen selle temaatikaga tegelenud aastakümneid, püüdnud välismaistele spetsialistidele ja ajakirjanikele selgitada, miks meil ikkagi ei taheta luua sellist kindlustust, mis on mujal Euroopas ja muus maailmas ammu tunnustatud. Ja kasutusel.

Kahjuks tuleb koos muu maailma asjatundjatega tunnistada, et Eestimaa lihtsalt ei ole selliseks solidaarsuseks valmis (nagu ka astmeliseks tulumaksuks).

Vastu on poliitikud ja tööandjad, kelle maksukoormust uus kindlustusliik suurendaks.

Seni maksame me tööõnnetuste kahjud ja kulud kõik solidaarselt kinni. Jutt on aga kümnetest miljonitest eurodest.

Kui tõesed meie tööõnnetusnumbrid tegelikult on?

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) arvamuse kohaselt peaks meil tööõnnetusi juhtuma mitu korda rohkem.

Mujal Euroopas kogub, hoiab ja analüüsib andmeid tegelikult tööõnnetuskindlustus, mida Eestis püütakse juurutada juba kakskümmend aastat. Soome riik on omakasupüüdmatult ja tulemuseta matnud siia kümneid miljoneid.
Kui väga täpne olla, siis on soomlaste mõte olnud luua Eestis euroopalik töökeskkond. Eestis ei olda sellest aga huvitatud!

Kuigi iga koalitsioon on oma tegevuskavva kirja pannud TÕKS-i loomise, kindlate tähtaegadega muide. Lubatakse, sest muidu vaataks Euroopa Liit Eesti peale väga halva pilguga. Pailapse maine hakkaks murenema.

Kiirenev töötempo põhjustab õnnetusi
Rein Nelis ütles tööõnnetuste arvu suurenemise selgituseks, et põhjuseks ei ole töötajate arvu kasv (see on hoopis vähenenud). Pigem on süüdi üha kiirenev töötempo – kapitalism tungib täie rinnaga peale ka Saaremaal.
Rein Nelise arvates – aga see on lihtsalt arvamus, mida kuidagi tõestada ei saa – ei varjata tööõnnetusi niipalju kui varem. Ennemuiste lihtsalt kardeti tööinspektsiooni kui riiklikku järelevalveasutust. Inspektsioon karistas, trahvis, pani avalikku häbiposti.

Nüüd on tööinspektsioon pigem nõustaja töökeskkonna ohutuks muutmisel.

Tööinspektsiooni 2013. aasta kokkuvõttes nenditakse, et selliseid tööandjaid on aina rohkem, kes on tõepoolest ise huvitatud ohutu töökeskkonna loomisest, ilma et selleks oleks vaja tööinspektori eelnevat kontrolli ettevõttesse.

Samas tuleb tõdeda ka seda, et ligi viiendikus ettevõtetes ei ole enne tööinspektori külastust töökeskkonnale just erilist tähelepanu pööratud.
Sarnaselt Rein Nelisega näeb Lääne inspektsiooni juhataja Üllar Kallas olukorra muutumise peamise põhjusena samuti tööintensiivsuse kasvu. Suuremates ettevõtetes on töötajate arvu vähendatud ning töö ja tööülesanded on jaotatud olemasolevate töötajate vahel.

Teise tegurina nimetab Kallas Lääne inspektsiooni haldusalas väikeste ettevõtete (1–5 töötajat) arvu kasvu. Väikesed, alles loodavad ettevõtted keskenduvad algul pigem iseenda (teisisõnu, mitte töötajate) ellujäämisele ja kasumi tootmisele ning püüavad alles hiljem alustada süsteemset ohutusalast tööd. Seega, ka sellest aspektist lähtuvalt on tööõnnetused kerged juhtuma, kui ei ole aega või teadmisi ohutusalase tegevusega kohe alustada.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus määratleb, et tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm tööandja antud tööülesannet täites või tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööga seotud õnnetusjuhtumitest, mis on tööinspektsioonis registreeritud, läheb vaid kolmveerand kirja tööõnnetustena. Iga sajanda juhtumi puhul ei ole tagantjärele olnud võimalik asjaolusid välja selgitada. Viiendiku juhtude aluseks on olnud ekslik või “loetamatu” teade õnnetuse (põhjuste) kohta.

Eestis kogub tööõnnetuste (kutsehaiguste) ja tööst põhjustatud haigestumiste riiklikku statistikat tööinspektsioon. Tööõnnetuste andmete kogumine Eestis on kooskõlas Euroopa Liidu statistikaametis välja töötatud metoodikaga (ESAW).

Tööõnnetuste registreerimine hakkas meil suurenema 2002. aastal, millest alates on eranditult igal aastal nende arv kasvanud. Kui 1996. aastal pandi kirja 1881 juhtumit, siis mullu oli neid 4180, rohkem kui aasta varem.

Tööaeg, millal tööõnnetused kõige sagedamini juhtuvad, on kella 10-11 ajal ehk 2–3 tundi pärast tööaja algust. Seda tasub ka nende ridade lugejal meeles pidada, et olla töötades ettevaatlikum. Teine vahemik langeb pärastlõunasele ajale ehk umbes kell kaks päeval.

Tööohutus väärib (nagu inimelugi!) avalikkuse tähelepanu. Mis sest, et teemana ei ole see “seksikas”, nagu praegu on tavaks öelda.

Tõnu Vare

tööohutuse asjatundja
tonu.vare@windowslive.com 

 

Print Friendly, PDF & Email