Herilase nõel sunnib abiks arsti poole pöörduma (4)

MAGUSASÕBRAD: Herilastele meeldib suhkur, nii et suhkruglasuuriga saiake on nende jaoks tõeline maiuspala. Foto: Sander Ilvest

MAGUSASÕBRAD: Herilastele meeldib suhkur, nii et suhkruglasuuriga saiake on nende jaoks tõeline maiuspala. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare haigla ravijuht Marje Nelis ütles Saarte Häälele, et herilastelt nõelata saamise tõttu pöördutakse arstide poole iga päev.

Nelise sõnul on tugevalt allergilisi inimesi suhteliselt vähe ja vaid mõnel kannatanul on tulnud päevaks haiglasse jääda. Ülejäänutele on piisanud allergiavastasest rohust, mis aitab kergema allergilise reaktsiooni ehk paistetuse korral.

Nelise sõnul ongi kahte tüüpi inimesi: “Ühed on need, kellel paistetus kohe mööda läheb. Teised teavad ise, et herilase nõelamine lõpeb nende jaoks halvasti – vererõhk langeb, tekivad šokiseisundid, mis on ohtlikud.”

Ravim tuleks ligi hoida
“Inimesed, kes teavad, et neil on allergia herilasemürgi vastu, peaksid perearsti käest küsima ravimi, mida nad saavad ise endale kohe süstida,” lisas Nelis. Paraku saadakse allergia olemasolust mõnikord teada alles pärast nõelata saamist, tõdes ta.

Üks saarlane, kes sel suvel herilase nõela tõttu arstiabi on vajanud, on Raigo. Tema sai kaks torget keelde. Raigo suhu sattusid herilased jämeda joogikõrre kaudu. “Kurk ja keel läksid paiste,” rääkis kannatanu. Abi sai Raigo piisavalt kiiresti ja tõsisemad terviseprobleemid hoiti seega ära.

Kokku sai Raigo ühe nädalavahetuse jooksul nõelata seitse korda, kuid temal õnneks tugevat allergiat herilaste vastu pole. Raigo teadis rääkida, et herilastelt said nõelata teisedki tol nädalavahetusel Sutus olnud, ent arstiabi ei vajanud neist keegi. Raigo julgustab siiski kõiki abivajajaid arsti poole pöörduma: “Kui midagi juhtub, tuleb kohe abi otsida, kangelast pole mõtet mängida.”

Allergiat on rohkem
Kauaaegne kiirabitöötaja Ingrid Holm ütles, et tänavu on inimesed herilasemürgile rohkem allergilised, kui on olnud varasematel aastatel.

“Aastaid tagasi ilmnes allergia vaid üksikutel inimestel, aga nüüd on selliseid juhtumeid küllalt palju,” sõnas Ingrid Holm. Ta lisas, et vanasti põhjustas tugeva allergiahoo pigem mesilase kui herilase mürk.

Selle koha pealt, et panna nõelamiskohale mulda, nagu vanarahvas on õpetanud, meditsiin Holmi sõnul vaikib. “Kui mina esmaabikursustel käisin, siis meile õpetati, et savi ja suhkrut võib nõelamiskohale panna,” ütles Holm, lisades samas, et küllap on see mulla mõte selles, et muld jahutab. Sest herilase nõelamiskohale on oluline panna kohe midagi külma, et turset alandada.

Ingrid Holmi sõnul võiks kõigil ka kodus olla allergiavastaseid ravimeid. “See on ikka selleks, et ennetada ränki tagajärgi.”

Kui inimesel endal ei pruugi küll allergiat olla, võib tema koju sattuda näiteks külaline, kellel on allergia ja siis on abi käepärast võtta. Kõige ohtlikum piirkond, kuhu herilase sutsakat karta, on Holmi sõnul kaela- ja näopiirkond. Võib tekkida kõriturse ja inimene ei saa enam hingata.

Ivika Laanet, Raido Kahm
uudis@saartehaal.ee

Print Friendly, PDF & Email