KAKS JUHTI: Taritu rahvamaja praegune juhataja Aili Salong ja endine juht Linda Laht uurimas vana pildialbumit, kus talletatud laulutraditsiooni kestvus. Foto: Kaja Tampere
Tänavune suure laulupeo õnnestumine on hea põhjus vaadata tagasi ajalukku: mis toimub siis, kui suur pidu on selleks korraks lõppenud ja uus pole veel alanud. Laulud, pillilood ja tantsud on aga selged ja hing ihkab ilusa järele. Vaim tahab midagi rohkemat kui pelgalt igapäevased tööd ja kohustused.
Teadaolevalt oli esimene nn külalaulupidu Saaremaal Ansekülas aastal 1863. 1869. a juulis toimus Kuressaare laulupäev, 1871 Kaarma laulupäev ja 1873 Kärla laulupäev1.
Saaremaa vallad ja külad on selles kogu Eesti ajaloolises kontekstis ilmselgelt eesrindlikud, sest võrreldes teiste valdade, kihelkondade ja küladega on Saaremaal toimunud väikesed laulupeod ajaloolises ülestähenduses silmapaistvad. Neid on suhteliselt rohkem kui on toimunud teistes Eestimaa paikades. Näiteks kui esimese ja teise üldlaulupeo vahepeal peeti üldse kokku kaheksa kohalikku laulupäeva, siis kolm neist toimus Saaremaal.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Külalaulupeod on küll ilusad, aga nagu Te kõik ajaloost ilusti teate, on võimalik ükskõik mida “ära keelata”. Seetõttu ongi mõttekas otsida mõnda sellist elu-korraldust, kus vastavaid vastuolusid ei ole. Siin on üks idee:
https://www.youtube.com/watch?v=ZpYUAucm1ZI
(Alguse seebiooperlikkus on eksitav, ligikaudu pärast 1. minutit hakkab toimuma sisuline arutelu.)