Saaremaa põllumehed võivad pääseda ökoalade määramise nõudest (1)

Saaremaa põllumehed võivad pääseda põllumajanduse rohestamise raames käivituvast ökoalade määramise nõudest, kui Euroopa Komisjon rahuldab Eesti vastavasisulise taotluse.

Praeguste tingimuste kohaselt pääseksid EL-i ühise põllumajanduspoliitika uuendusega kaasnevast ökoalade määramise kohustusest 60–70 vallas tegutsevad põllumehed. Samas on Eesti esitanud taotluse ja taotleb ökoalade määramisest vabastatud territooriumi suurendamist.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer ütles, et esmalt peab Euroopa Komisjon kooskõlastama maa-
elu arengukavas 2014–2020 sisalduva ebasoodsate piirkondade nimekirja ning seejärel, kui Eesti taotlus homogeensete piirkondade loomise kohta on üle vaadatud, saab ökoalade määramise kohustusest vabastuse veel mitukümmend omavalitsust. Seda vaatamata asjaolule, et eraldivõetult paljud neist omavalitsustest ökoalade määramisest vabastust ei saaks.

Euroopa Komisjonile esitatud ettepanekus kasutab Eesti ökoalade määramisest vabastamise juures ette nähtud võimalust moodustada sarnase loodusliku keskkonna ja sarnase põllumajandustootmisega piirkonnad, kusjuures moodustatud piirkonnas peavad siiski olema täidetud kõik nõuded metsamaa osakaalu (üle 50%) ning metsa- ja põllumajandusmaa vahekorra (3 : 1) kohta.

Eesti taotleb vabastust neljale suuremale piirkonnale ja kolmele eraldi vallale (Viimsi, Laeva, Kõlleste). Põllumajandusministeeriumi analüüsi järgi võiksid ökoalade määratlemisest olla järgmisel kolmel aastal vabastatud nt kogu Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi. Ühtekokku oleks Loode- ja Lääne-Eesti rannikualadel ning Lääne-Eesti saartel ökoalade määramisest vabastatud 36 valda, Eestis tervikuna aga pisut üle 100 valla ja rohkem kui pool riigi maismaaterritooriumist.

Põllumajandusministeeriumi toimetatud Maablogi kirjutab, et uus ja kuum sõna põllumajanduses on “rohestamine” – Euroopa roheliste liikumise algatus, mis tulevast aastast tähendab põllumeestele otsetoetuste saamisel uusi nõudeid.

Rohestamise ehk kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimise juures kujuneb põllumajandusministeeriumi hinnangul kõige keerukamaks ökoloogilise kasutuseesmärgiga ehk ökoalade määramine, millega kaitsta ja parandada elurikkust põllumajanduslikes majapidamistes. See tähendab, et ökoalad peavad koosnema elurikkust otseselt mõjutavatest maa-aladest, nagu kesa, maastikuelemendid, puhverribad jpm.

Ökoalade määratlemine sisaldab endas palju erisusi ja erinevaid võimalusi. Lihtsustatult tuleb umbes 5% põllumaast aktiivsest kasutusest kõrvale jätta, kui põllumaa on suurem kui 15 hektarit. Nimetatud 5% alla lähevad põllumaal asuvad puude- ja põõsastesalud, põlluäärsed hekid, traditsioonilised kiviaiad – elurikkuse säilitamist toetavad maastikuelemendid. Kui põllumajandustootjal oma kohustuse täitmiseks nendest ei piisa, annavad täiendava võimaluse tootmisest kõrvale jäetud kesa või liblikõieliste kasvatamine.

Kuna Eesti on aga metsarohke maa, õnnestus Eestil koos teiste Põhjamaadega välja võidelda n-ö metsasuse erisus, mis vabastab osa tootjaid ökoalade määramisest. Erisus kehtib EL-i liikmesriikidele, kus üle 50% maismaast on kaetud metsaga. Vabastuse saamiseks peab ka põllumajandustootja tegevuskoha vallas olema metsa osakaal üle 50% ning metsa ja põllumajandusmaa pindala suht-
arv 3 : 1 ja seesama vald peab olema määratletud kui looduslike kitsendustega ala.

Karin Volmer ütles, et juhul kui Euroopa Komisjon Eesti ettepanekut ei rahulda, tuleb ökoalade määramisel ilmselt kitsalt aluseks võtta metsasuse erisuses sisalduvad tingimused, kus esimese asjana torkab silma metsa osakaalu (50 protsenti) nõue valla territooriumil. Nagu juuresolevalt tabelilt näha, oleksid sellisel juhul kindlasti kaotajad Muhu, Laimjala ja Pöide põllumehed, kuid midagi kindlat pole ka Kaarma, Valjala, Pihtla ja Orissaare põllumeeste puhul.

Eraldi teemana tuleb põllumajandusministril määrusega kehtestada süsteem sel juhul, kui toetusõiguslikud põllumaad asuvad mitme valla territooriumil, mis ei ole kõik metsasuse erisusega kaetud. “Seda saame teha siis, kui oleme saanud teada Euroopa Komisjoni seisukoha ja Eestis on vastu võetud EL-i ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Viimane on praegu ministeeriumide kooskõlastusringil,” ütles Karin Volmer.

Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles, et seni pole veel avalikult välja öeldud, milliste valdade põllumehed ökoala määramise nõudest pääsevad. Post märkis, et kui kultuurmaastikest üleujutatud Lääne-Euroopas on rohestamise nõuded arusaadavad, siis Eesti puhul nende vajadus samas mahus nii ilmne pole. “Kindlasti on nende nõuete täitmine natuke tülikas, aga mitte võimatu,” lausus Post. “Ega ta elu seisma ka jäta,” lisas ta.

Karin Volmer märkis, et küsimusi nn rohestamise rakendamise kohta on palju ja põllumajandusministeerium lubab neile vastuseid sügisel – kohe, kui täpsemad asjaolud on selgunud.

Print Friendly, PDF & Email