Omavalitsuste ühinemisel on väga oluline kohaliku kogukonna arvamus. Kuid ka kogukond peab arvestama, et ühinemisega ei ole mõistlik tekitada kaassaarlastes vastumeelsust. Sama on ühendvalla nimega.
Harjumaal peavad praegu ühinemisläbirääkimisi Saue vald, Saue linn, Keila vald, Kernu vald ja Nissi vald. Saaremaa kolme ühineva valla loogikast lähtudes võiksid ju nemadki kuulutada end Harjumaa vallaks. Järgmistel ühinejatel tekib võib-olla mõte nimetada ennast Eestimaa vallaks ja kõige viimane ühineja võib tahta endale äkki nimeks Euroopa vald. Nii jõuame absurdini.
Absurdsed näited
Saaremaa valla nime õigustuseks on toodud Hiiu või Tartu valda, need näited ei ole aga pädevad. Eestis ei ole ju Tartumaa või Hiiumaa valda.
Kui ka siseministeeriumi nimekomisjon, kuhu kuuluvad nii geograafid kui ka eesti keele tundjad, ei toeta Lümanda, Kaarma ja Kärla ühendvallale Saaremaa nime andmist, tekib küsimus, milleks siis üldse selline spetsialistide komisjon, mille seisukohaga ei arvestata.
Tõsi, Saaremaa valla nime on põhjendatud sellega, et nagunii on kõik vallad varsti ühes omavalitsuses koos. See on umbes selline lähenemine, et hakkame ühest otsast vägistama, kuni lõpuks on kõik vägistatud.
Ühinemisprotsess peab olema kõigile meeldiv, aga kui juba praegu tekitatakse edasistes võimalikes ühinejates valla nimega vastuseisu, on suurel ühinemisel juba üks tõrge ees.
Ma ei ole küll ülisuurte omavalitsuste pooldaja, aga kui leitakse, et on võimalik tegutseda koos, on kõigi maakonna omavalitsuste ühinemine mõistlik. Selleks aga, et üldse moodustada suurt, kogu maakonda hõlmavat omavalitsust, tuleb muuta Eesti seadusandlust. Eestis ei ole seadusega lahendatud küsimus, kuidas toimib sel juhul üle-maakondlik omavalitsus ja maakond ehk maavalitsus.
Gotlandi saarel on küll üks omavalitsus, aga minu teada on seal seadusega reguleeritud, millised õigused on maakonna õigustes omavalitsusel. Kindlasti on sel juhul terve hulk ülesandeid, mis lähevad maavalitsuselt üle omavalitsusele, sest dubleerida ei ole ju mõtet.
Maavalitsusest kujuneb sellisel juhul väike järelevalvebüroo. Loomulikult läheb ka maavanema tiitel ühinenud valla peale ja ka see tuleb eelnevalt seadusega sätestada, et kogu maakonda hõlmav vald võib kasutada oma nimes sõna “maakond”, ja seega olekski ühinenud valla nimi Saare maakond.
Kogu maakonda hõlmav omavalitsus on reaalne juhul, kui ülesanded riigi ja maakonna õigustes omavalitsusel ja nende täitmiseks vajalik rahastamine on seadusega paika pandud. Tekib ka küsimus, millist mudelit me sellise omavalitsuse puhul kasutame, kas osavaldu või midagi muud. Samuti tuleks reguleerida suurvalla koosseisu jääva Kuressaare linna staatust.
Siiski ei pea ma vajalikuks kõiki maakondi praegusel kujul automaatselt omavalitsuseks teha, nagu soovitab Tarmo Pikner (vt SH, 6. august). Üle Eesti ei saaks nagunii muuta maakondi valdadeks nii, et maakonna piirid oleksid tulevaste omavalitsuste piirid. Meil on, eriti mis puutub hiljem tekkinud maakondadesse nagu Jõgeva, Põlva või Rapla, piirkondi, kus osa omavalitsuste tõmbekeskused on hoopis naabermaakondades.
Ka pole alati vaja suuri linnu maakonna ülejäänud omavalitsustega liita. Ning mõnes maakonnas võib olla ka kaks omavalitsust. Ka jätaksin ma põhiseaduse rahule, pealegi on selle muutmine pikk protsess. Piisaks, kui seadusega on sätestatud maakonna nime kasutamine valla nimena.
Üksi ei tule toime
Ma saan täiesti aru, miks paljud Saare maakonna vallad ei taha ühineda, samas on nad aga liiga väikesed, et üksi toime tulla.
Võib-olla oleks esmalt mõttekam ühineda piirkonniti – näiteks Orissaare, Pöide ja Laimjala. Küsimus on, mis saab Muhust. Muhu vald on ääretult tugeva identiteediga, samal ajal väheneb elanike arv sealgi. Kui Muhu kellegagi ühineb, peaks tal olema väga kindlate garantiidega eristaatus ja teatud asjade üle otsustamisõigus, millest üle ei tohiks minna ükski suure valla volikogu.
Analoogsed õigused peaksid jääma ka teistele praeguste valdade piirkondadele. Siin oleks analoogiat Tallinna linnaosa volikogudega. Ühinemine üheks suureks vallaks ilma seadusandliku garantiita on minu meelest aga väga ebamõistlik.
Vambo Kaal
saarlane
Harjumaa omavalitsuste liidu büroo juht
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See, et kolmikseltskond istub endiselt Saaremaa nime otsas ja pole seni lillegi lligutanud, et muu lahendus leida, näitab kahte asja -ülbust ja võimetust asju lahendada.
Vambo Kaal, miks Te pöördute SAARLASTE poole?!
SAARLASTEL ei ole selle ”Saaremaa valla” nime vaidlusega mitte mingit seost.
Sitta keerab ju kokku nainult MTÜ Reformierakond koos kaabakerakonna sabarakkudega, kel on Saaremaal kinnisvara aga saarlaseks pole nad veel saanud!!!
Edu kõigile!
Ja maavanemale head puhkuse jätku!
PS Gotlandi näide on järjekordne jama ruudus!!!
Region Gotland on nii kommuuni, ki ka lääni õigustes. Rootsi lään ei ole Eesti maakond aastal 2014. Lään on omavalitsuusüksus, maakond on ühe riigiametniku (maavanema) haldusterritoorium.
Rootsis on kahetasandiline omavalitsussüsteem aga Gotlandil on esindatud ka RIIK ”maavalitsusena”.
Kirjutise lõpus kirjeldab Vambo Kaal aga Tallinnas olevat reaalselt kahetasandilist omavalitsuskoraldust — linn ja linnaosad. Kahetasandilist süsteemi tahavad teha hetkel ka sotsid — Kuressaare pole kutsusnud omavalitsusi ühinema, Kuressaare kutsus ühisosa leidma, et luua uus omavalitsus. See ”uus omavalitsus” ei ole ei linn ega vald, vaid maakond.
Mina näituseks küll teist saarlast ei austa ja miks peaksingi kui nad pidevalt mu haigust mulle ninapeale hõõruvad ja minu Sõmeral veedetud nädalaid ning kuid mulle pidevalt meelde tuletavad. Ennem hakaku see nõndanimetatud teine saarlane mind austama, eks ma püüa siis teda ka servast austada.
rabelemiseks! Sotsid selle jama valitsuses kokku keerasid, ise lahendagu! Läbirääkimised ja vaidlemised käivad ikka enne valitsuse istungit, mitte istungil. See töö jäi neil tegemata ja nüüd las rabelevad. Kolmel omavalitsusel pole praegu midagi rääkida – pall on valitsuse käes ehk mäng käib kõrgemal