Teadlased kiidavad järvede kalavarusid (3)

Saaremaa järvedes kalavarude seisundit uurinud teadlaste hinnangul on kalade arvukus siinsetes suuremates järvedes viie aasta tagusega võrreldes pigem paranenud.

“Saaremaa järvede kohta saab öelda, et Karujärv ja Suurlaht on päris heas seisus, eriti arvukalt on ahvenat,” ütles Saaremaal 16. juulist 24. juulini proovipüüki teinud Eesti maaülikooli kalauurija Teet Krause.

Kalauurija sõnul oli neil proovipüügil kaasas üks tugev spinningusportlane, kes püüdis Karujärvest kahe saare vahelt kolme tunniga 44 normaalses kaalus (300–500 g) ahvenat. “Selles suhtes, kui me Peipsi puhul räägime 100-grammisest ahvenast, on see väga hea tulemus,” märkis ta.

Palju ahvenat liigub Krause sõnul ka Suurlahe Kuressaare-poolses küljes. “Püüdsime Suurlahes põhjaõngega ja meil oli umbes viiekümnene jada ning pea iga teine konks püüdis,” rääkis teadlane, kelle sõnul saadakse Eesti järvedest jada peale tavaliselt kaks kala. “See oli täitsa üllatav, et muudkui ahven ja ahven ja ahven, muidu on olnud ikka tühjad konksud.”

Lisaks ahvenatele said kalauurijad ka mõned haugid. “Räägitakse, et haugi kudemine ei ole ilmade tõttu sel aastal kõige parem, aga tegelikult oli päris normaalne,” kinnitas Krause, kelle sõnul õnnestus püüda ka väikseid tänavusuviseid hauge, mis näitab, et päris hukka tänavune põlvkond läinud ei ole. “See ei ole küll mingi superpõlvkond, aga täitsa märkimisväärne,” lisas ta.

Huvitavaks pidas Teet Krause asjaolu, et Karujärvest õnnestus püüda säinast, mis uurijate püünistesse tavaliselt ei satu. Teisalt on Karujärve puhul erandlik see, et Karujärves on küll roosärge, kuid puudub harilik särg, kes on tavaliselt olemas igas järves, kui see pole just mõni soojärv. “Aga looduses ongi väga palju erandeid,” möönis Teet Krause.

Järise järvest püüti seegi kord samu liike, mis viis aastat tagasi: kokre, linaskit, särge ja ahvenat.

Teet Krause ütles, et täpsemad andmed Saaremaa järvede kalavarude kohta selguvad pärast seda, kui oktoobrikuus on tehtud korduspüük.

Teadlased uurisid Saaremaa järvede seisukorda kahe uurimisprojekti raames, millest üks tegeleb järvede hüdrobioloogilise seirega ja teine kalavarude seisukorra ja püügivahendite efektiivsusega. Uuringud viidi läbi Harilaiul, Järise järvel, Karujärvel, Suurlahes ja Mullutu lahes.

Print Friendly, PDF & Email