Sajad inimesed lustisid Angla pärimuspäeval

KODUKIHELKONNAS RAHVA ETTE: Karja naisrühma Sõlus tantsijad Lii Mägi (vasakul) ja Airi Toompuu lasevad tantsumurult tulles külmal joogil hea maitsta. Foto: Aare Laine

KODUKIHELKONNAS RAHVA ETTE: Karja naisrühma Sõlus tantsijad Lii Mägi (vasakul) ja Airi Toompuu lasevad tantsumurult tulles külmal joogil hea maitsta. Foto: Aare Laine

Mitusada inimest nautis laupäeval Angla tuulikumäel kuuenda pärimuskultuuripäeva etteasteid, voolis puidukojas vilepilli, pani villakojas vokiratta veerema, tagus alasil endale tarviliku eseme, graveeris dolomiidikojas või uudistas rikkalikku väljapanekut.

Kaalist pärit päevajuhi Ivar Leti humoorikad vahelugemised ja kontserditeadustamised hoidsid tuju üleval nii esinejail kui ka publikul. Müüjad pakkusid rahvuslikke sööke ja jooke. Külm keelekaste läks nagu kerisele.

“Suurele tantsupeole me sellel aastal ei pääsenud. See-eest jagub esinemisi koduvallas ja tervel Saaremaal üsna rohkesti. Siin me tantsisime kolm tantsu. Pärastlõunal läheme Laadla leivapäevale,” rääkis Karja naisrühma Sõlus tantsija Airi Toompuu.

Lätimaalt Rauna rajoonist Anglasse jõudnud tantsijad kiitsid võõrustajate ja publiku sooja vastuvõttu. Külalised olid vaimustunud Anglas nähtust tervikuna, nii renoveeritud tuuleveskitest, püsiekspositsioonist, töötubadest kui ka võimalusest siin oma rahvatantse tutvustada.

Tantsumurul demonstreerisid oma oskusi veel rahvatantsuansambel Vikerkaar Tartumaalt, instrumentaalansambel ja tantsurühm Tõrvast ning rahvamuusikud Põhja-Eestist.

“Pärimuskultuuripäevade korraldamine on tähtis juba sellepärast, et astuda siinsel kultuurimaastikul meie esiemade ja -isade jälgedes. Siin saame inimestele näidata endisaegseid tööriistu. Huvilistel endil on võimalus töötubades esivanemate kombel töötegemist proovida. Meie väljapanekus on Eestis ehitatud esimene viljapeksugarnituur ja palju teisi põnevaid eksponaate,” märkis ettevõtja Alver Sagur.

Külalisi-huvilisi jagus pärimuspäevale ja ega huvilistest pole terve turismisuve vältel puudust olnud.

“Sellel suvel on rohkem turiste Lätist ja Leedust, ka Venemaalt ja Saksamaalt. Kõiki riike ei jõua üles lugedagi. Soomlasi käib millegipärast vähem,” ütles keskuse perenaine Anu Noor.

Mitmed esinejad on ennast järgmiseks pärimuskultuuripäevaks juba välja pakkunud. “Võtame pakkumised rõõmuga vastu. Me ei taha kellelegi ära öelda. Rõõmustavad esinejad ja rõõmustab publik,” oli Sagur mõtteis juba tulevase pärimuspäeva juures.

Print Friendly, PDF & Email