Saarlaste võlaportfell on keskmisest väiksem

Pankade andmeil on pangalaenuvõlglasi Saare maakonnas aina vähem. Probleemseid laene aga peaaegu enam polegi.

SEB Lääne regiooni juht Tiina Ormisson tõdes, et saarlased on tegelikult küllalt aktiivsed laenama. Võrreldes eelmise aastaga on SEB uusi laene välja andnud 20 protsenti enam. “Probleemseid laene praktiliselt ei ole ja sellel on kaks põhjust,” sõnas Ormisson.

Esiteks võtab ligi 70 protsenti uutest laenuvõtjatest kodulaenu koos kindlustuskaitsega, mis tagab laenumaksete tasumise ka siis, kui klient on näiteks ajutiselt kaotanud töö või haigestunud, nii et elatise teenimine on mingil perioodil võimatu.

Võlglasi on vähemaks jäänud

“Sellise kindlustuskaitse omamine aitab laenuvõtjal rahulikult uut tööd otsida või tervist parandada ja ta ei satu ka nn laenuvõlglaste hulka,” tähendas Ormisson.
Probleemsete laenude vähenemise teine põhjus on SEB Lääne regiooni juhi sõnul kriisiaastate õppetunnid. Ta märkis, et pank ise pöörab oluliselt enam tähelepanu kliendi nõustamisele enne laenu võtmist, et võetav kohustus oleks vastavuses võimalustega.

Ormisson tõi ühe näite Saaremaalt. Noor pere soovis soetada elamise linnast välja, mis oli nende võimalustele vastava hinnaga. Kui koos panga nõustajaga löödi kokku kõik muud kulud, mis kaasnevad linnast väljas elamisega, siis osutus algselt odav tundunud elamine siiski päris kulukaks. Koostöös kinnisvarabürooga leiti hoopis elamispind linnas, mis sobis enam noorte vajadustega ja mille kogukulu oli väiksem kui algselt väljavalitud hoonel.

Kokkuvõttes võib Tiina Ormissoni sõnul öelda, et pank kogub kliendilt enne laenuotsuse tegemist päris palju infot, kuid seda ikka selleks, et klient oleks tehtud otsusega rahul ka kümne aasta pärast. “Panka tuleks võtta kui partnerit, kes aitab otsuse langetamisel hea nõuga, ja kui peaks tekkima probleeme laenumaksete tasumisega, siis tasub kiiresti meiega ühendust võtta, sest mida varem saame probleemile lahendust otsima hakata, seda kergem on seda leida.”

Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuht Anne Pärgma ütles, et üle 60-päevaste võlglaste arv on vähenenud ning seda peamiselt seetõttu, et kinnisvaraturg on elavnenud ja tööhõive taastunud. “Saarlaste võlaportfell on Eesti keskmisest väiksem,” kinnitas ta, selgitades, et kliendid pöörduvad murede tekkimisel juba varakult panga poole ning see ei lase probleemidel ülepea kasvada.

Keskmiselt 37 500 eurot

Klientide huvi laenamise vastu on Pärgma sõnul stabiilne. Ostetakse pigem järelturu kortereid ja ehitatakse maju. Laenutingimused on samas sarnased varasema perioodiga. Laenutaotleja sissetulek peaks olema vähemalt 600 eurot ning kui taotlejaid on kaks, siis vähemalt 800 eurot.

Keskmine kodulaenu summa Saaremaal viimase seitsme kuu põhjal on olnud 37 500 eurot, mis on Eesti keskmisest 64 protsenti. Sama perioodi renoveerimislaenude keskmine summa jääb aga alla 15 000 euro – Eesti keskmine on üle 20 000 euro.

Millised on saarlaste peamised mured?

Uurides Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuhilt Anne Pärgmalt, millised on saarlaste peamised mured seoses nn kodulaenudega, tõi viimane välja, et peamiselt tekitab muret omafinantseering. Nimelt osutub laenu võtmisel oluliseks ikkagi omafinantseering, mis on 20-30% vara müügihinnast.

Omafinantseeringut kaetakse peamiselt lisatagatisega. “Neil, kel lisatagatist ei ole ja omafinantseeringut veel rahas pole piisavalt, valivad taskukohasema vara või siis alustavad tõsisemalt omafinantseeringu kogumist,” märkis Anne Pärgma.

Print Friendly, PDF & Email