Emma on Kuressaare tüdruk. Pärit vaesest perekonnast, kus lapsi kasvatas ema, isa on teadmata, kuid suur suguvõsa ümberringi. Just selle viimase tõttu peeti paremaks Emma toimetada turvakodusse. Ehk saab tüdruk parema elu peale.
Turvakodus polnud lihtne. Seal tuli rinda pista igasuguste erinevate tegelastega. Oli seal sarnase saatusega noori nagu tema, ulakaid poissmehi ja riiakaid vanatüdrukuid, rääkimata torssis vanameestest. Mõndadega klappis, mõndadega mitte. Mõned olid lihtsalt ükskõiksed, ehk oligi nii parem.
Sest turvakodus jäi Emma haigeks. Talvised viirused, teate küll- tatine nina ja palavik. Need, mis isegi magada ei lase. Meeleolu oli olematu, söögiisu null. Sära silmis puudus, tegutsemistahe null. Keegi ei taha sellist kaaslast omale ju! Kuidas nii võimalik uus pere leida?
Emmale saadeti turvakodust kasuperre. Vastu tahtmist loomulikult. Olgu turvakodus, kuidas on, vähemalt on kindel söök ja suhtlemistunnid 2 korda päevas. Mine tea, kuidas uues kohas neid jagub.
Tuligi välja, et täitsa jama. Kasuperes ootas ees kõrgemast soost proua, kes oskas vaid ühest ruumist teise hõljuda, ruumi mitte kunagi ära mahtudes. Või miks muidu iga kord Emma sealtsamast minema kihutati, kleidil ribad lipendamas. Mis muud vaeslapsel üle jäi, kui leida endale üks konku, üks riiul ja üks madrats, mille peal ennast nähtamatuks teha. Teenindav personal püüdis küll olukorda kasuperes muuta, kuid neil ju pole sõnaõigust. Emma pidi ise hakkama saama.
Ja ta sai!
Aeg möödus. Ei mäletagi enam, aga Emma oleks kasuperes olnud nagu terve igaviku. Igatahes piisavalt, et Emma võiks arvata, et teenindav personal ongi tema pere. Nad suhtlevad vabalt, üksteist igal hommikul ja õhtul viisakalt teretades, kuid tihti nad ei kohtu- personalil on kombeks öösiti magada, Emma on pigem öökulli tüüpi. Siiski on teineteise lähedus oluline, teadmine, et ei olda üksi. Neid väheseid koosolemise hetki nauditakse, vaadatakse õhtuti telekat, loetakse raamatut, külg külje kõrval. Parim aeg päevas! Ka proua Hõljumiga on maad ära möödetud, voodikohad ära jaotatud, söögijärjekord paika pandud. Mahuvad ära küll. Üsna võrdselt, üllatus-üllatus!
Kuid siiski- see kõik on ajutine!
Emma on tagasihoidlik, viisakas, vaikse hääle ja sammuga. Tema lilleline kleit on alati ideaalselt hooldatud, maniküür tehtud ja pale pestud. Vaid ehmatama kipub ta nagu plikake. Aga no ta ju ongi! Või noh… Emma on kass!
Emma asub hoiukodus ja vajab päris kodu. Tule talle külla! Tel: 56229613 või saareloomadaareloomad.ee