Esmaspäeval kohtusid Kuressaare linnapea Hannes Hanso ja abilinnapea Taavi Kurisoo ettevõtja Tullio Liblikuga, et arutada Kuressaarde konverentsikeskuse ehitamise ideed.
Linnavalitsuse pressiesindaja Geili Heinmaa ütles Saarte Häälele, et idee kohaselt peaks Põduste jõe ja Tuulte Roosi vahelisele maa-alale, umbes kolme hektari suurusele territooriumile kerkima tulevikus konverentsikeskus. Nõnda jagaski Tullio Liblik tulevase keskuse teemal linnavalitsuse liikmetega oma mõtteid.
Abilinnapea Taavi Kurisoo sõnul on tegemist suurejoonelise projektiga, mis elavdaks realiseerumise korral Kuressaare turismisektorit. “Ootame huviga edasisi arenguid,” lausus Kurisoo.
Kavandatava konverentsikeskuse esialgne eskiis peaks valmima septembrikuus.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kui Prits ehitas SPAad Pargi äärde, siis oli kindel jutt, et selline liikluskorraldus Kuressaares läbi ühe järjest kitseneva arteri on ajutine ja kohe-kohe tehakse Aia tn läbimurre Sõrve maanteega, et saaks linna, kui elusorganismi vere normaalselt liikuma. Nüüd ehitab Tullio teisele poole seda troboosiohuga arterit veel Saaremaa ja võibolla koguni kogu Eesti suurimat konverentsikeskust.
Augustis pidid linnapea kutsel Kuressaarde tulema välismaised linnaplanerijad. Päris huvitav, mis ”nõu” nemad annavad kohalike ”pärismaalastele” ja palju see erineb sellest tarkusest, mis kirjas paar aastat vanas kavas http://www.kuressaare.ee/uus/public/KK_UP_liikumisuuring.pdf ?
EDU! ”Ootame huviga edasisi arenguid”
Kui võtta paralleel Saaremaa Ooperipäevade kontserdisaaliga, siis nagu aru saan, peaks see konverentsikeskuse saal just ooperipäevade suurune olema ja iga inimene tuleb teenindada. Lisada tuleks muidugi söögikoht, abiruumid, parkla jne. Mismoodi see saal siis korra kuus täis tuua? Täiesti müstiline. Konkurents ei ole ka konverentsiturul kuigi hõre. Lisaks Eesti saalidele tuleb võidelda kindlasti ka naaberriikide omadega. Transpordiühendused kriitilise tähtsusega ja kui ühenduseks on pisike lennukikene, pole ju midagi teha. Kohe on lisakulu et selleks tšarterlende organiseerida. 200 kohalist lennukit regulaarliinile panna pole reaalne. Tulla levaga? Siis juba pigem jäädaksegi laevale, seal ju kõik olemas, ka saalid. Tulla bussiga või oma autoga on ainuke variant. Seega niipea kui keegi tuleb lennukiga Tallinna või Riiga on kohe kammajaa kuidas minna edasi, sinna mere taha.
Loomulikult, kui oma raha eest ei pea tegema, siis pole ju probleemi. Lihtsalt tundub mulle kujunevat linna osalemisel Saaremaa Golf II, kus ilma pankrotita ei pääse ja eestvedajatel on jalad maast lahti.
Eelkommenteerijaga nõus – enne alustamist peab väga selge olema kes on keskuse maksevõimeline sihtgrupp ja mida keskuses pakutakse…
Kindlasti peavad paigas olema ülejäänud ressursid – transport, majutus, kommunikatsioon ja side, toitlustus jne.
Kui sellel Tulliol, kes peaks õigupoolest trellide taga pikalt istuma,on nii palju raha kokku “äritud”,et ei oska seda enam mõistlikult kasutada, las ta siis asjatab pealegi oma konverentsikeskusega. Linn aga ei tohiks sellises “projektis” küll ühegi sendiga osaleda