Joel Luhamets: omasooiharad võiksid elada tsölibaadis (12)

Saaremaal teeninud ja praegu EELK peapiiskopiks kandideeriv Joel Luhamets leiab, et homod peaksid elama tsölibaadis nagu terve katoliku kiriku preesterkond. Tema sõnul ei seisne kogu elu mõte vaid seksimises.

“Ma ei pea loomulikuks seksuaalset läbikäimist mehe ja mehe ning naise ja naise vahel,” kommenteeris Joel Luhamets Delfile lausutud sõnu Saarte Häälele. “Kui ajakirjanik minult küsis, et kas siis omasooihar mees peaks abielluma naisega, vastasin, et ta võiks elada abiellumata. Seksimine ei ole ju kogu elu mõte.”

Küsimusele, kuidas ta suhtub nn poliitilisse korrektsusse, mida tänapäeva demokraatlikes maades nii väga ülistatakse, ja sallivusse üldse, vastas Luhamets: “Ma ei tea, mida te mõtlete poliitilise korrektsuse all. Pühakirja seisukoht on, et Jumal vihkab pattu, kuid samas armastab patust. See peaks olema ka kiriku ja riigi hoiak. Näiteks vargus on lubamatu, kuid emasse, kes nälgiva lapse päästmiseks leiba varastab, tuleb suhtuda hoopis teisiti. Need kaks hoiakut ei välista teineteist.”

Joel Luhametsa sõnul tähendab see, et patu suhtes tuleb alati olla sallimatu, samas peame me aga patust alati armastama. “Armastus tähendab ka armastatu hoidmist halva eest. Kui aga arusaamine puudub, siis tuleb ka keelata,” lisas ta.

Skandinaavias on kiriku hoiak teine

Kommenteerides Skandinaaviamaade kirikute palju sallivamat hoiakut homoseksuaalsusse, tõdes peapiiskopiks kandideeriv Luhamets, et ei tahaks ajaleheveergudel hakata kritiseerima Rootsi ja Soome kirikut. “Nende kirikute juhtidele teeme me ise oma hoiakud teatavaks ilma ajakirjanduse vahenduseta,” lausus ta. “Peapiiskopi amet ei ole see, mida igatsetakse. Üks on aga selge – tulevane peapiiskop ei peaks käituma nii, nagu see on meelepärane inimestele, vaid nii, nagu see on meelepärane Jumalale.”

Viimastel aastatel on katoliiklikus maailmas puhkenud rohkesti seksuaalse iseloomuga skandaale. Nimelt peaksid katoliku vaimulikud rangelt järgima tsölibaati, paraku on aga ilmsiks tulnud juhtumeid, kus vaimulikud on seksuaalselt ahistanud noori poisse.

Selliste ajakirjanduses pajatatud lugude kohta ütles Joel Luhamets, et ehkki ta isiklikult tunneb paljusid katoliku kiriku preestreid, ei tea ta nende seas ühtegi, kes oleks olnud seotud sääraste häbiväärsete skandaalidega.

“Nendest olen ma lugenud vaid ajakirjanduse vahendusel,” nentis ta. “Igas ametis on inimesi, kes on ekslikud, kuid neid eksimusi ei tohi laiendada kõikidele.”

Kiriku ja riigi teed võivad lahkneda

Riigikogus praegu arutusel olevasse kooseluseadusesse suhtub Joel Luhamets eitavalt, sest sellega ei taheta midagi muud, kui seadustada samasooliste kooselu ja võrdsustada see traditsioonilise abieluga. Ta lisas, et kavandatav kooseluseadus sisuliselt kaotab traditsioonilise abielu mõiste.

“Samas on aga võimalus kõikidel, kes tahavad koos elada ja teineteise eest hoolitseda, teha seda mingite muude lepingute alusel,” ütles ta. “Ma ei pea loomulikuks, et näiteks mehe ja mehe kooselu võrdsustatakse juriidilises mõttes abieluga.”

“Kui kooseluseadus siiski vastu võetakse, siis hakkavad kiriklik ja riiklik arusaam abielust tasapisi üha enam lahknema ja kirik ei saa riiki enam oma partneriks pidada,” ütles EELK peapiiskopi ametisse pürgiv Joel Luhamets lõpetuseks.

Lammutava iseloomuga seadus

Joel Luhametsa EELK peapiiskopi kandidaadiks esitanud Saarte praostkonna praost Veiko Vihuri (pildil) ütles, et kooseluseaduse ainus eesmärk on avada uks nn homoabieludele ning seeläbi abielu- ja perekonnainstitutsiooni ümberdefineerimisele.

“Kuigi inimeste rahustamiseks öeldi alguses, et abielu jääb endiseks, on just eelnõu pooldajad ise hakanud rääkima homoabieludest,” märkis ta. “Just selle tõttu kirikud seda algatust ei toetagi, sest tegemist on ühiskonda lammutava, revolutsioonilise käitumisega.”

Vihuri sõnul peab EELK homoseksuaalsete suhete praktiseerimist patuks. “Samasugune on ka Eesti kirikute nõukogu teiste liikmete (ortodokside, katoliiklaste, babtistide jt) seisukoht,” lisas ta. “See hoiak põhineb piibellikul arusaamal, et inimühiskonna aluseks on mehe ja naise liidul põhinev perekond ja et intiimsuhted kuuluvad abielu juurde.”

Mis puutub aga vähemuste õiguste kaitsesse, siis toonitas Veiko Vihuri, et Eestis kui demokraatlikus riigis on üldised inimõigused tagatud kõigile. “Probleem tekib siis, kui mõni huvigrupp nõuab põhjendamatult eriõigusi,” nentis ta.

 

Print Friendly, PDF & Email