Hõre asustus nõuab lõivu

Saaremaal ringi sõites võib leida nii mõnegi paiga, kus lausa kilomeetrite ulatuses pole märki elutegevusest. Sellistes piirkondades on lihtne toimetada inimestel, kes ei ole teiste tähelepanust huvitatud. Neis paikades võivad maha põleda ka majad, ilma et ükski silmapaar seda märkaks. Me võime vaid arutleda, kas viga on regionaalpoliitikas, provintsi iseärasustes või kohalike elanike mentaliteedis.

Mida teha aga siis, kui aastaid rüüstatakse kohta, kus võib peituda palju vastuseid eestlaste ja eelkõige saarlaste mineviku kohta? Vaevalt on siin abiks karmimad karistused või tõhusam järelevalve – iga metsatukka ei jõua niikuinii valvata ja kellegi karistamiseks peab selle isiku enne kätte saama.

Lahendust tuleks siiski otsida, sest pole ju normaalne, et ajaloolise väärtusega esemed kahmavad endale üksikud huvilised, kelle meelest on vahva neid riiulil hoida või edasi müüa. Esimese sammuna võiks kahtlasest tegevusest teada anda. Niipalju julgust või hoolivust võiks igaühel olla. Ja alustada võiks politseile teatamisest.

Print Friendly, PDF & Email