Detektoristid on Viidumäel ohverduspaika rüüstanud (6)

LUUD PAISTAVAD: Arheoloog Marika Mägi puhastab hoolikalt muistseid säilmeid. Foto: Sander Ilvest

Viidumäe looduskaitsealal on kohas, kus esialgsete hinnangute põhjal oli muistsete eestlaste ohverduspaik, tehtud ebaseaduslikke kaevamistöid. Kaevatud aukude hulk lubab arvata, et detektoristide huvi koha vastu oli suur, mis omakorda viitab paljudele leidudele.

Tallinna ülikooli arheoloog Marika Mägi, kes viis eelmisel nädalal Viidumäel läbi proovikaevamisi, ütles Saarte Häälele: “Kogu ala on auguline nagu Šveitsi juust – seal on mitusada auku maa sees.” Mägi lisas, et paljud augud on kinni lükatud, kuid kaevamisjälgi see ei peida. Tegu on Mägi sõnul ainulaadse objektiga: “Mitte kunagi varem pole ma rüüstamise tõttu nii sügavat kahjutunnet tundnud.”

Seni pole Mägi sõnul päris kindel, millega tegu: “On väike võimalus, et need on matusepaigad, kuid arvestades, et luud on suuresti maa peal ja mitme kilomeetri läheduses polnud tollal ühtegi küla, on see ebatõenäoline.”

Unikaalne koht

Mägi ei usu ka seda, et Viidumäel oleks toimunud lahing, sest nooleotsad olid seal läbisegi ehete ja muude asjadega. Säilmete hulgas oli Mägi sõnul nii meeste, naiste kui ka laste luid, mis samuti vähendab tõenäosust, et tegu on lahinguplatsiga. Seetõttu peabki Mägi võimalikuks, et Viidumäel asus unikaalne ohverdamispaik.

Enamik leitud asjadest pärineb ajavahemikust 600–900 ehk eelviikingiajast. Seega on need umbes sama vanad kui Salme laev, kuid Marika Mägi rõhutas, et Viidumäe leidude puhul on tegu eelkõige eestlaste enda, mitte skandinaavlaste ajalooga.

Mägi selgitas ka rüüstajate võimalikku otsimismetoodikat: “Tõenäoliselt keerati metalliotsijal raud nii-öelda maha, et leida vaid värvilist metalli. Neid ei huvitanud roostes oda- ja nooleotsad,” tõdes Mägi ja lisas: “Aukude kontsentratsioon näitab, et seal on ilmselgelt olnud väga palju leidusid.” Samuti on ta näinud mõnda üksikut pilti esemetest, mis väidetavalt Viidumäelt leitud on: “Leiud paistavad kõik olevat samast perioodist (600–900), mille kohta Saaremaal peaaegu mitte mingisugust infot pole.”

Arheoloogil oleks hea meel, kui ta saaks kas või pildid rüüstajate leidudest. “Neid ei saaks uurimistöös kasutada raudkindla argumendina, kuid abi oleks nendest ikka. Ehk hakkab mõnel Viidumäe rüüstajal südametunnistus piinama ja ta saadab fotod leitud esemetest Tallinna ülikooli ajaloo instituuti.” Praegu on Mägi sõnul kannatajaks eelkõige ajalugu. “Suur tükk perioodist, mil saarlased olid Läänemere ruumis otsustavad tegijad, on sisuliselt minema visatud. Haudadesse esemeid tollal ei pandud ja kui neid ohvriandidena leitigi, ei jõua need suures osas arheoloogideni,” lisas ta.

Tõenäoliselt on Viidumäelt leitud esemeid ka edasi müüdud, kuid täpsemalt ei oska Marika Mägi selle kohta midagi öelda: “Mul pole isiklikult eriti palju sidemeid metalliotsijatega ja ma ei külasta nende foorumeid.”

Kriminaalne tegevus

Kultuuriväärtusega esemete väljakaevamine ja omastamine sellisel viisil on kriminaalne tegevus, kuid vastavate ametiasutustega pole ühendust võetud. Muinsuskaitseameti Saaremaa vanem-

inspektor Keidi Saks ütles, et temal selle juhtumi kohta informatsiooni pole. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Grak sõnas samuti, et detektoristide tegevuse kohta pole politseile kaebusi laekunud.