Eile hommikul käis Saarte Hääle toimetuses tallinlane Tõnu Kuusik, kes kinnitas, et neljapäeva õhtul oli ta kella 20.10 ajal Leisi aleviku piiril šaakalit näinud.
“See oli seal viimase maja juures, kui Kuressaare poole sõita. Tütar oli roolis. Nägin, et mingi väike loom sügab ennast kõrva tagant. Kui püsti tõusis, siis olid tal pikad jalad, suured kõrvad ja peenike saba. Vahtis meid punnis silmadega. Selline rõve nägi välja,” rääkis Kuusik.
Mees arvas, et tegemist võis olla noorloomaga. “Võtsime kohe telefonid välja ja vaatasime pilte. See oli šaakal,” kinnitas ta. “Minu eesmärk pole raha teenida või kuulsust taga ajada. Oluline oleks jahiseltsile või loomakaitsjatele teada anda, et šaakal on liikvel. See sööb ju kõik kanad ära,” arvas pealinnamees Kuusik.
Leisi jahiseltsi juht Aivo Tabri pole oma sõnal küll kuulnud, et nende piirkonnas šaakalit nähtud oleks. “Praegusel ajal tundub ka rebane šaakalina,” arvas Tabri. “Vahetavad karva, saba on peenike ja jalad näivad pikemad. Ma jään pigem selle juurde, et tegemist oli ikkagi rebasega.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Oh jah, linnavurle maal…kana tundub ka kotkana.
See nagu signaaliks, et püss kätte ja kohe tapma.
Ajaloos on juhtunud nii mõndagi:
Kõrgõzstani võimud kutsusid elanikke hunte ja šaakaleid jahtima, kuna nende loomade populatsioon on paisunud optimaalsest kolm korda suuremaks.
Valitsuse pressitalituse teatel kohustab vastvalminud valitsusmäärus siseministeeriumi jahipüssid elanikele tagasi andma, samuti peab riiklik metsateenistus korraldama kogu riigi territooriumil jahti kiskjatele.
Huntide ja šaakalite populatsioon on kasvanud praegu Kirgiisias kuue tuhande isendini, samas kui normi kohaselt peaks nende arvukus jääma kahe tuhande piirimaile.
Kiskjate rohkus ohustab teiste Kõgrõzstanis elavate loomaliikide säilimist ning lambakasvandusi. Hundid ja šaakalid tekitavad riigi põllumajandusele kahju kümnete miljonite somide ulatuses aastas
… vallas Vanalõvel liikus selline tegelane ringi juba kümmekond aastat tagasi.
Paide kandis olla allveelaeva nähtud!
Mees hakkas liiga vara Saaremaa koduõlut pruukima, nii muutusidki Leisi kandi krantsid šaakaliks
Polnud see mingi šaakal, see oli kõigest tavaline fooliummütsi kandev ämmaerakondlane. See isend hulgub sealkandis juba nädalajagu, ta otsib uusi ohvreid järgmisteks valimisteks. Aga ta on täiesti ohutu, kuna toitub ainult moosist.
LIBAHUNT
Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes shaaklijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 shaakali, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70 shaakalit!.
Kui oli fooliummütsiga, ähk oli see siis Talinast ää kargand Andrus.