Aarne Põlluäär: rumalus olnuks raha mitte kulutada (13)

HEA NÄIDE: Hiljuti valminud Soela sadam valdavalt suvitajate paatidega on hea näide multifunktsionaalsest sadamast. Foto: Sander Ilvest

HEA NÄIDE: Hiljuti valminud Soela sadam valdavalt suvitajate paatidega on hea näide multifunktsionaalsest sadamast. Foto: Sander Ilvest

Saaremaa kalanduse edendamiseks ellu kutsutud MTÜ Saarte Kalandus jagas lõppenud eelarveperioodil maakonna sadamate kordategemiseks üle kahe miljoni euro, millest sai toetust kümme sadamat.

Saarte Hääl uuris Saarte Kalanduse juhatuse esimehelt Aarne Põlluäärelt, kui tulemuslikult või sihipäraselt toetusraha sadamate kordategemisel ikkagi kasutati.

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt võime lugeda, et toetusega korda tehtud Soela sadamas lossiti 2013. aastal kõigest 918 kg kala. Imeväiksed on ka Salme jõesadama ja Kungla sadama lossimiskogused. Kuidas hinnata sellist investeeringut kalanduse arengu seisukohalt, kas Saarte Kalanduse rahaeraldus neile sadamatele on õigustatud?

Tegelikult peaks need küsimused esitama neile inimestele, kes viibisid nende otsuste tegemise juures ja olid strateegia koostamise eestvedajad.

Strateegia aluseks olid eelkõige ikkagi vanad sadamakohad ning sadamad pidid vastama minimaalselt sellistele tingimustele, et oleks võimalik kastmõrraga püügile minna. Nüüd näeme, et ühe kolmandiku kaluri tulust annab ahven, mille püügile minnakse kergete paatidega. Enamik teest randa on paat treileriga auto järel. Sama lugu on lestaga.

Praegu ongi oluline, et oleme EL-i rahaga loonud tingimused, mis annavad ka tulevikus võimaluse püügile minna ükskõik millises Saare maakonna piirkonnas. Kala on kord siin ja kord seal, seega on võimalus püügikogustest olulisem. Need jäägu teiste instantside luurata.

Mis puutub konkreetsetesse sadamatesse, siis nende poolt olid strateegias määratud nõuded täidetud ja MTÜ-l ei olnud vähimatki põhjust kahelda nende projektide vajalikkuses.

Pealegi, kui ühest või teisest sadamast polnudki mingit võimalust enam merele minna, siis kust pidid tulema need kalakogused sadama kohta. Loome kalurile tingimused ja küllap tulevad sealt aja jooksul ka kogused.

Pealegi ei ole see ainus kriteerium sadamatele rahaeraldamisel. Praegu on nendesse sadamatesse tulnud juba ka alused, mis kuuluvad suvepuhkajatele. Tasapisi kujunevad välja multifunktsionaalsed sadamad, mis saarte mõistes olekski kõige normaalsem lahendus. Raha mittekasutamine oleks kindlasti olnud kõige suurem rumalus.

Kui võimalik, nimetage palun mõned nn edulood sadamate kordategemisel.

MTÜ Saarte Kalandus jaoks ei ole niivõrd oluline vajadus hinnata meie kalurite tegevuse edukust. Saaremaa kalamees on alati olnud omal moel edukas ja väärib võimalust paremaks eluks, meie kohus on luua tingimused. Ometi on ka meil võimalik erinevate kriteeriumide alusel välja tuua mõnedki edukad projektid, mis tagavad piirkonna konkurentsivõime: Läätsa kalasadam, kus lossitakse üle 100 tonni kala aastas, on kindlasti eduprojekt, mis vääris paremaid tingimusi.

Kaunispe sadamas käib aktiivselt tööstuslik lestapüük. Turismitelje alt on ehitatud mitmedki majad, kus käib vilgas tegevus, samuti on loodud kalale lisaväärtuse andmise võimalused, kuid meie ülesanne ei ole meie rahastatud projektide reklaamimine. Projektide avalikud andmed on üleval MTÜ kodulehel ja ajakirjandusel on võimalik kõigiga personaalselt suhelda ja määratleda nende tegevuse edukust.

Kas Saarte Kalandus võiks reastada lõppenud eelarveperioodi rahaeraldusi silmas pidades end kõige enam õigustanud investeeringud ja kõige vähem eesmärgipärased sadamad?

Selliselt on võimatu sadamaid reastada. Kuigi praegu tundub mõneski sadamas kala koguseliselt vähe, võib juhtuda, et näiteks kahe aasta pärast on mingid kalaliigid rekonstrueeritud sadamate ümbruses tagasi. Sadam on ikkagi kalapüügis kõige alus, selle kasumlikkust ei saa mõõta mõne aastaga, see on võimalik vaid pikemas perspektiivis. Hea näide on meil kalaliikide osas tuua praegu ahvena kohta, kes meile tasapisi tagasi saabub.

Saarte Kalandus on asunud uue rahastamisperioodi strateegiat välja töötama, kaugel selle tööga ollakse?

Jah, MTÜ Saarte Kalandus on asunud uut strateegiat välja töötama. Strateegiadokumendi ettevalmistused hakkasid pihta aprillis ja oleme jõudnud oma tegevusega esimeste avalike koosolekuteni. 12. juulil Mändjalas toimunud kalurite päeval oli meil esimene avalik koosolek, sügisel jätkame koosolekutega Saaremaa teistes piirkondades. Iga kalur ja kalandushuviline saab oma arvamuse välja öelda.

Milliseid õppetunde on seoses toetuste jagamisega saadud, mis peaks uues dokumendis teisiti olema?

Dokument ei saa reguleerida kõike ja raha on alati raske jagada. Öeldakse, et kus on rahajagamine, seal on ka verevalamine. Jääb üle seda fakti vaid kinnitada. Uue strateegia koostamiseks on meil põllumajandusministeeriumi etteantud reeglid, millega peame arvestama.

Midagi teistmoodi teha me ei saa, kuid kohalikud eripärad ja vajadused tuleb nende nõuete kohaselt strateegiasse sisse viia. Oleme esimese perioodi õppetundidest õppinud ja püüame võimalikult vältida neid seisukohti, mis esimesel perioodil peavalu valmistasid. Arengustrateegia on dokument meie kõigi jaoks, seega peab see kajastama võimalikult laia huvide ringi, kuid kui miski on ülepaisutatult probleemne, siis neid seisukohti tuleb ka vältida.

Kokkuvõttes sadamatest: ükski esitatud sadamaprojekt ei jäänud rahata ja see ongi kõige tähtsam! Soovin uueks perioodiks kõigile projektikirjutajatele kainet mõistust ning teostatavaid ja kasulikke mõtteid.

Teeme maakonna jaoks asju, mida on vaja laiemale kasutajategrupile. Oma isiklike vajaduste rahuldamiseks tuleks leida finantse mujalt. MTÜ Saarte Kalandus ei ole organisatsioon, mis toetab ainuisikulist erahuvi. Meie huvi on rannakalandus laiemas mõistes ja selle säilitamine meie maakonnas.

Print Friendly, PDF & Email