Ukraina viljapõllud ulatuvad ka Saaremaa sinitaeva alla (3)

Kuressaare linnasüdames Holostovi kompleksi nurgal lehvib ühe Euroopa riigi sinikollane lipp, mis sümboliseerib sinist taevast kuldkollase viljapõllu kohal – sellele riigile nii omast maastikuvaadet. Majanurga lähedal seisab ülekäigurada tähistav sinise raamiga liiklusmärk, mis on omakorda ümbritsetud kollase helkurribaga, meenutades sedasi samuti rahvussümboolikat. Märgi keskel kõnnib sirge seljaga jalakäija vastu oma tulevikule.

Kuigi lipp on Kuressaare kesklinnas välja pandud Saaremaa ooperipäevadel esinenud Ukraina rahvusooperi auks ning sinikollane liiklusmärk ongi vaid liiklusmärk, viib seesuguse sümboolika nägemi-
ne mõtted tuhande kilomeetri kaugusel toimuvale tragöödiale.

Ukraina tragöödia puudutab meid kõiki
Ukrainas toimuv ei ole enam ammu lihtsalt selle riigi elanike siseasi, vaid puudutab meid kõiki. Kõige valusamalt said seda tunda need inimesed, kelle 298 lähedast sattusid sõjalise konflikti tsiviilohvriteks lennul üle Ida-Ukraina.

Aga samamoodi tunnetab kogu Ukraina kriisi ka Eesti riik, kellele iga konfliktiässitajale Venemaale kehtestatav majandussanktsioon tihedate sidemete tõttu samuti mõjub. Euroopa Komisjoni ametnike arvutuste kohaselt läheksid kõige karmimad Venemaa vastu suunatud sanktsioonid Eestile maksma ligi miljard eurot.

Veelgi lokaalsemal tasandil on Ukrainas toimuv mõjutanud kohalike kalatööstusettevõtete töötajaid, kes on firmade ekspordipartnerite kadumise tõttu ilma jäänud oma töökohtadest. Kõik see on aga toimunud lihtsalt ühe riigi ekspansionistliku välispoliitika pärast.

Jah, nimetan siin otsesõnu Venemaad kogu Ukrainas toimunu ässitajaks. Ei, ma ei vali läänemeelse meedia survel musta ees valget või valge ees musta, sest olukord ei ole üheselt defineeritav. Minu hinnang on kaalutletud ja põhineb mitmel eri allikal. Tõsi, ka Ukraina on kahepoolses infosõjas lajatanud fabritseeritud propagandaga, kuid võltsuudiste asemel tulebki vaadelda just objektiivseid uudiseid. Nende alusel ei saa kahelda Venemaa riigijuhtide (mitte venelaste kui rahvuse!) naabrivaenulikes mõtetes.

Niisama näpuga näitamisest ei ole aga kasu. Tegelikult on kogu konflikti vältel käinud kahepoolne ärplemine, mis on täielikult välistanud kriisi lahendamise võimalikkuse. Veel praegugi ei pääse rahvusvahelised eksperdid Ida-Ukrainas alla kukkunud lennuki rusude juurde, sest separatistid löövad selles piirkonnas lahingut valitsusvägedega.

Kodusõjas tsiviilelanike vastu suunatud kuritegusid peab võtma sõjakuritegudena. Sõjakuritegude eest otseselt või kaudselt vastutavaid isikuid karistab Haagis asuv Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC). ICC jurisdiktsiooni kuulub kohtu aluslepingu, Rooma statuudi kohaselt nende sõjakuritegudega tegelemine, mis on toime pandud lepingu vastu võtnud riikide territooriumil.
Nii Venemaa kui ka Ukraina on lepingu allkirjastanud, kuid pole seda ratifitseerinud. Seega ei saa Haagi juristid niisama lihtsalt Ukraina konflikti sõjakuritegusid uurida. Venemaa agressorite vastutusele võtmiseks on kaks teistsugust võimalust.

Esiteks on Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul võimalus algatada eeluurimisi Rooma statuudi allkirjastanud riikide palvel. Aprilli keskpaigas esitas Ukraina valitsus ICC-le taotluse 2013. aasta 21. novembrist 2014. aasta 22. veebruarini Ukrainas toimunud sündmuste uurimiseks. Sellesse ajavahemikku jäid Kiievi linna Maidani väljakul toimunud meeleavalduste ajal toimunud kuritööd. Selle ajavahemiku viimastel päevadel tapsid Ukraina eriüksuste täpsuslaskurid Kiievis Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši käsul sadakond meeleavaldajat. Kui Ukraina legitiimne valitsus taotleks ka lennuõnnetuse uurimist, võiks ICC tööle asuda. Tõendite kogumiseks peab aga rahvusvaheline uurimisgrupp esmalt saama ligipääsu õnnetuspaigale.

Venemaa ei huvitu enda käitumise uurimisest

Teise võimalusena saab ÜRO julgeolekunõukogu esitada taotlusi ICC-le mingite juhtumite uurimiseks. Siinkohal tuleb meeles pidada seda, et julgeolekunõukogu vetoõigust omavate alaliste liikmete hulka kuulub ka Venemaa kui teise maailmasõja ühe võitjariigi, Nõukogude Liidu õigusjärglane. Julgeolekunõukogu võttis hiljuti ühehäälselt vastu resolutsiooni, milles tauniti Malaisia lennuki allatulistamist Ukraina kohal ja nõuti sõltumatut rahvusvahelist uurimist. Sellise umbmäärase resolutsiooni poolt võis Venemaa küll hääletada, kuid kindlasti ei hakka nad taotlema Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimist iseenda käitumise osas Ukraina kriisis.

Kuigi Ukraina konflikt mõjutab mingil viisil väga paljusid inimesi üle terve Euroopa, on meil igaühel selle lahendamiseks midagi väga keeruline teha. Keeruline on lahendust leida isegi kõrgematel instantsidel. Vahest ongi just sellised solidaarsed toetusavaldused, nagu märk Kuressaare kesklinnas, mis näitab keerulisel ajal meie toetust ukrainlastele. See ei ole küll otsene, aga vähemalt psühholoogiline vastuhakk meie naaberriigi imperialistlikule poliitikale.