Liikluskultuur Eestis peab paremaks muutuma (3)

23. juuli Saarte Hääles avaldasime Väino Uibo kirjutise “Rikkusin seadust, kuid mitte asjata”, milles ta tegi ettepaneku kehtestada jalgratturite tarvis vasakpoolne liiklus, et tagada paremini liiklusohutust. Autor põhjendas oma ettepanekut jalgratturitele tagant otsasõitude sagenemisega, millel on pahatihti väga traagilised tagajärjed.

Küsisime, mida arvaksid sellisest muudatusest maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes Raul Rom ja Riho Räim Saaremaa jalgrattaklubist Viiking.

Raul Rom
maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist osakonnajuhataja ülesannetes:

Euroopa riikides, kus kehtib sõidukite parempoolne liiklus, on ka jalgratturitel kohustus sõita sõidutee paremas ääres. See nõue, mis liiklusseaduses sätestatuna kehtib ka Eestis, on tingitud sõidukijuhina liikluses osalemise eripärast. Kui lubada jalgratturitel sõita üldises pärisuunalises liiklusvoolus vastassuunas, tekiksid jalgratturit ohustavad konfliktid ja ohuolukorrad teeandmisel ristmikel ja pöörete sooritamisel, kus liikluskord on üles ehitatud sõidukite parempoolsele liiklusele ja teel paiknemisele.

Pimedal ajal häiriksid ja eksitaksid teisi sõidukijuhte ka jalgratta tugevad valgustusseadmed, kui jalgrattur temale lähenevale juhile sõidutee paremas ääres paiknedes vastu sõidaks. Seetõttu peab ka jalgratast käekõrval lükates liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed.

Jalgratturitele panen südamele, et pimedal ajal sõites peab jalgrattal kindlasti põlema taga punane ja ees valge tulega latern, sest vaid punaselt helkurilt tagasi peegelduvast valgusvoost ei pruugi jalgratturi õigeaegseks märkamiseks alati piisata. Jalgratturi märgatavust aitab parandada ka helkurmaterjaliga varustatud hele riietus. Sõidukijuhtidel on aga kohustus jalgratturit märgates teda mitte ohustada ja ratturile järele jõudes mööduda temast ohutut külgvahet hoides, soovitavalt vähemalt 1,5 m kauguselt.

Riho Räim
Saaremaa jalgrattaklubi Viiking juhatuse esimees:

Jalgrattureile ei saa kehtestada vasakpoolset liiklust. Oletagem, et rattur sõidab vasakus teeservas kiirusega 30 km/h ja talle sõidab otsa auto, mis liigub kiirusega 100 km/h, siis on kiirus kokkupõrke hetkel 130 km/h. Kui rattur sõidab õigel, paremal teepoolel 30 km/h ja auto sõidab talle tagant otsa kiirusega 90 km/h, on kokkupõrke kiirus 60 km/h.

Jalgratturitele ei ole vaja mitte vasakpoolset liiklust, vaid Eesti riigis tuleb hakata väga tõsiselt mõtlema sellele, kuidas kasvatada autojuhte ümber nii, et nad ei sõidaks jalgratturist mööda 5- või 10-millimeetrise vahega, vaid 1–5 meetrise vahega, nagu see on paljudes riikides. Eestis tekib aga sageli tunne, et inimesed on ostnud endale autod, millel pole suunatuld ega pidureid. Kui vastu sõidab teine auto ja ratturid on tee peal, üritatakse ikka vastutuleva auto ja ratturite vahelt läbi pressida. Tegelikult tuleb hoog maha võtta, vastutulev auto mööda lasta, siis suunatuli sisse lülitada, vastassuunavööndisse sõita ja ratturist 1,5-meetrise külgvahega mööda sõita ning alles seejärel jätkata teed endisel kiirusel.

Osavamaid rattureid ei häiri ehk see, kui auto sõidab neist mööda 20–50 cm kauguselt. On aga inimesi, kes seepeale ehmuvad. Ja kui see auto on siis järelhaagisega ning rattur teeb ehmudes vangerduse, võib ta kergesti sattuda järelhaagise alla. Sama kehtib ka suurte palgiveoautode ja rekade kohta. Ma saan aru, et suurel palgiautol on raske hoogu maha võtta ja siis uuesti hoo peale saada, aga sellisest suhtumisest, et kiirust maha ei võta ja sõidan või ratturist üle, tuleb lahti saada. Kui juhtub õnnetus, väljub sealt võitjana autojuht, aga kas meil sellist võitu vaja on?

Olen näinud Hispaanias, et seal annavad autojuhid enne ratturitest mööda sõitmist alati signaali, aga mitte märguandeks, et kao eest ära, vaid et rattur teaks, et selja tagant on auto lähenemas. Tänapäeva autod on ju nii vaiksed, et rattur ei pruugi neid kuulda.

Tosin aastat tagasi tegin toonasele maavanemale Jüri Saarele ettepaneku, et Kuressaarest Salmeni võiks olla kiirusepiirang 70 km/h, et saaks jalgrattaga ohutult sõita. Siis vastati maavalitsusest, et pole võimalik, sest sel juhul hakkaksid bussid graafikust maha jääma. Nüüd on meil küll kergliiklustee Mändjalani, aga seda võiks pikendada Salmeni ja sealt edasi Läätsanigi.

Kindlasti tuleks teha kergliiklustee Kuivastu sadamast Väikese väina tammini, mis on oluline juba praamilt tulevate suurte automasside tõttu. Samuti võiksid kohalikud omavalitsused ja maavalitsus mõelda sellele (ja mitte ainult mõelda), et Muhus ja Saaremaal oleksid teeäärtes autojuhtidele mõeldud viidad teatega (tuntumates võõrkeeletes), et hoidke silmad lahti, te olete Saaremaal ja siin liigub palju jalgrattureid. Selline silt võiks turiste ja meid endidki tervitada juba Kuivastu sadamas.

Ratturitele, rulluisutajatele ja ka teistele kergliiklusteedel liikujatele ütleksin veel, et ärge sõitke kõrvaklappidega, sest see lõikab teid muust maailmast ära.

Print Friendly, PDF & Email