Põldudel algas viljakoristus

VILJAKORISTUS: Esimesena Saaremaal vilja koristama hakanud Jaan Sink on taliodrasaagiga rahul, ehkki tera jäi pisut peenikeseks. Foto: Sander Ilvest

Esmaspäeval Saaremaal alanud viljakoristus sel aastal põllumehele erilist rõõmu ei paku, sest vilja kokkuostuhind on viimaste aastate madalamal tasemel.

“Eurodes ei ole nii sitta hinda veel olnud, tegutseme tasuvuse piiril,” rääkis maakonnas esimesena vilja koristama hakanud Valjala valla talunik Jaan Sink.

Põllutööde varajase alustamise poolest tuntud Sink hakkas vilja võtma juba esmaspäeval, 21. juulil, kui Tõnija külas asuval 3,1 ha suurusel põllul oli küpseks saanud Poola päritolu taliodrasort Tilia.

Jaan Sink rääkis, et oder oli tal koristusküps juba 17. juulil, kuid kuivatiprobleemide tõttu jäi põlluleminek pisut hilja peale ja vili küpses üle. Hektarisaagiks hindas Sink suhteliselt korralikud neli tonni, ehkki tera jäi pisut peenikeseks. “Viljale tuli haigus sisse ja ma ei tahtnud enam pritsima minna,” lausus Sink. “Oleks vaja olnud pritsida kalli preparaadiga, aga vilja hind on praegu selline, et see kulu ei oleks tagasi tulnud.”

Ühel aastal lausa 17. juulil viljakoristusega alustanud Jaan Sink on peaaegu igal aastal olnud Saaremaa viljakasvatajatest esimene mees põllul, kuigi pikem küpsemisaeg annaks suurema saagi. “Mul lihtsalt oli hästi väike kuivati, mistõttu olin sunnitud oma koristustööd laiali tõmbama, et kuivati järele jõuaks,” selgitas põllumees. “Nüüd sain üles suurema kuivati ja saan hakata rahulikumalt majandama,” lisas ta.

Samas on Jaan Singil ka kõrgeid põldusid, kus olud tõepoolest lubavad vara toimetada, näiteks algavad tal ühel Tõnija põllulapil kevadtööd sageli juba 13. aprillil. “Vara küll, aga iga põllumees peab oma põldudega rääkima, põld ütleb, kunas tuleb harida,” märkis Sink. “Teiste järgi vaadata ei saa.”

Neljapäeval alustas viljavõtmist mitmekordne viljelusvõistluse võitja, Valjala talunik Kaido Kirst, kes käis oma Kõljala maadel talinisu varajasemat sorti koristamas. Saagiga võib üldjoones rahule jääda, sõnas Kirst.

Küll aga tõotab tulla probleeme hilisemate sortidega, mis enne valmimist lihtsalt ära kõrbevad. Suvinisu põllu peal hakkab juba praegu silma, kuidas vili on liivastel ja kruusastel kohtadel punaseks tõmbunud.

Viljelusvõistlusele esitatud põllul on aga Kirstu sõnul metssead nii palju paha teinud, et välistatud pole võistluse katkestamine.

Orissaare talunik Aavo Aljas ütles nädala algul, et nende kandis pilt põldudel kõige nutusem pole ja teraviljasaak paistab tulevat keskmine. Küll aga näeb kehvapoolne välja raps, mille kasvuajal nappis soojust.
“Saagipotentsiaali ei julge isegi avaldada, aga alla iseenda keskmise jääb ta igal juhul,” tõdes Aljas.

Sarnaselt Valjala kolleegidega möönis Aavo Aljas, et Saaremaad kimbutab selgi aastal sademetepuudus ja vili kipub küpsemise asemel kõrbema. “Kartulimaa on tuhkkuiv, nii nagu võtaks pliidi alt kuiva tuhka,” kirjeldas Aljas.

Ebameeldiv on viljakasvatajate jaoks vilja madal kokkuostuhind. “Ma ei usu, et täna on keegi nõus töötama 1997. aasta palgaga, aga vilja hind on ju sealmaal tagasi,” ütles Kaido Kirst.

Jaan Sink ütles, et kui viljahinnad tõusu ei näita, tuleb niimoodi majandada, et kahjumisse ei jääks. Esimese asjana väheneb väetise kasutamine. “Statistikutele annab see küll põhjuse kurta madala viljasaagi üle, aga see on nende mure,” sõnas Sink.

Aavo Aljase sõnul olid viljahinnad kehvad juba terve eelmise aasta ja nüüd on nad veel madalamad. Kõige hullemini on langenud rapsi hind, mis ülemöödunud aastal kohati 500 euroni küündinud tasemelt langes möödunud aastal lõpuks 295 eurole tonnist.

Teraviljatonni eest pakutakse praegu alla 140 euro. Viimati oli vilja hind nii madal 2009. aastal.