Kuressaare ooperipäevade korraldamist alustati juba 1999. aastal. Keerulised rahaasjad tõid aga uueks tegijaks Eesti Kontserdi ning eelmised korraldajad on minevik.
“Ma leian, et vähe rõhutatakse seda, et tegelikult on need ju juba 15. ooperipäevad. Kava päises on aga kirjas, et tegu on seitsmendate ooperipäevadega,” rääkis Kuressaare ooperipäevadele aluse pannud Ludmilla Toon (fotol).
Tooni sõnul oli ta vahepeal mingi aja Eestist eemal, kuid ooperit pole ta unustanud ja hoiab sellel alati silma peal. “No kui meie kunagi alustasime, siis olime lihtsalt kepi maasse lööjad. Nüüd on tegijad professionaalsed ja repertuaar on iga aastaga üha mitmekesisem ja toredam.”
Ooperipäevade traditsiooni looja arvates on kõige tähtsam, et traditsiooni jätkatakse ja see kõik endiselt Saaremaal toimub. “Elu tegi omad korrektuurid ja kurvad asjad on minevik,” tõdes Toon. “Minu tagasihoidlik panus 90ndate lõpus polegi nii oluline, vaid ikka pigem see, et sellest on välja kujunenud traditsioon.”
Kunagine korraldaja jõudis eelmise aasta ooperipäevadele küll, kuid tänavu segab haigusleht tal neist osa saamast. Küsimusele, kas ta ei tahaks uuesti korraldajate tiimiga liituda, vastas Ludmilla Toon, et on selleks liiga vana: “Ikkagi pensionär juba.”
Praegu tegutseb ta hooldekodus muusikaterapeudina ja on ennast Eesti muusika- ja teatriakadeemias ka täiendanud. “Kui ikka tervis lubab, siis püüan juurde õppida, seniks, kuni endal huvitav on,” kinnitas Toon.
Kristi Luha
Oled tubli Ludmilla! Edu Sulle edaspidiseks! Algatus on siiski oluline- sellele saab luua traditsiooni.
Vundamendi rajas Milla. Kontsert ehitab sellele hoone. Ja paratamatusena tundub, et revolutsioon sööb siiski oma lapsed. Austatud Ludmilla Toon, oled väga vajalik hetkel just seal, kus oled. Kibestumine mingu sinust kaarega mööda. Lõpp-kokkuvõttes me jääme kõik üksi- -inimesed on inimesed, meid reedetakse, ei mõisteta, tehakse haiget, kuid pilk Kristusele korvab kõik selle. Ja ometigi oled sa väga õnnistatud. Rahu Jumalaga.