Kinnikasvav Kärla jõgi meeldib kobrastele (5)

KOPRATAMM KÄRLA JÕEL: Jahimehest vallavolinik Toivo Vaik näitab kinnikasvavasse jõesängi rajatud kopratammi. Foto: Tõnu Veldre

KOPRATAMM KÄRLA JÕEL: Jahimehest vallavolinik Toivo Vaik näitab kinnikasvavasse jõesängi rajatud kopratammi. Foto: Tõnu Veldre

Kärla jahimeeste seltsi blogis tuntakse muret selle pärast, et kaugel pole aeg, kui Kärla jõgi kaduvikku kaob.

“Kärla jõgi, mis on andnud inspiratsiooni Kärla vallast pärit kirjamehe Peeter Südda luuleloomingule, hakkab Jõempa soo piirkonnas oma kinnikasvamise astmelt jõudma kraavi staatusse, sest ojaks olemise aeg on juba läbitud,” leiavad jahimehed.

Jahimehed on veendunud, et küllap hakkab selline olukord varsti kätte maksma ka ümberkaudsetele maaomanikele, sest selles piirkonnas on väga palju aktiivses põllumajandustootmises olevaid maid.

Kobras tunneb huvi

“Tundub, et jõe saatus ei huvita kedagi peale kopra, kes ellujäämise nimel aktiivselt elukeskkonda endale soodsas suunas mõjutada püüab. Jõekallastelt kohati kuni sängi põhjani lokkavate puude ja võsa vahele rajab ta oma tamme, neid on jões vist oma kilomeetripikkuse lõigu jagu. Vaatamata sellele, et alles kümmekond aastat tagasi korrastati Saare maaparandusbüroo ettevõtmisel ja Norra kuningriigi rahalisel toel Jõempa soo teedevõrk, drenaažisüsteem ja heinamaade vahekraavid? Ummistumas jõesäng nullib peagi kogu toonase töövaeva olematuks,” seisab blogis.

Kärla vallavolikogu liige Toivo Vaik mäletab, et juba kolhoosiajal pidi lahe suusse saadetama “jossid” (linttraktorid) sinna settinud pinnast lahti lükkama, ent ka tollased seadused ei lubanud sellist isetegevust. “Asi pole üksnes Jõempa soos, vaid täielikult on kinni kasvanud jõe suue Suurlahe ääres. Isegi Kärla aleviku piires looklev jõeosa näeb välja nagu Namiibia džungel, vaid ahvid veel puuduvad,” rääkis vallavolinik.

Kilomeetri jagu alevikust ülesvoolu on jõgi tõkestatud kopratammidega. Nädalavahetusel käisid jahimehed neid lammutamas, aga kobrastel jõekallastel materjalipuudust karta pole. Paari kuuga suudavad nad uued tammid ehitada, teab vallavolinikust jahimees Vaik, kes oma sõnul nägi maikuus jõel toimetamas suurt kobrast. Võrus koprajahil olles tal sellist õnne polnud.

Vaigu meelest kulub umbes kümme aastat ja jõe asemel on põllumaa. Kuna looduses miski ei teki ega kao, ennustab volinik karstiala või uhtoru tekkimist Kärla piirkonda. Kuna lahesuu on kinni, siis tekivad tema sõnul kevadeti alevikus üleujutused, millest Saarte Häälgi on varem kirjutanud. “Kolhoosiajal oli jõe hoolduse peal kohe üks vanamees tööl, kes niitis jõekaldaid ja raius võsa. Suved läbi andis see ühele inimesele tööd,” ütles Vaik.

Vallavolikogus on teemat arutatud, aga keskkonnaameti seatud uuringutevajadus pole lasknud tegudeni jõuda. “Ega avalik veekogu pole vaid valla asi,” lausus Vaik, kelle hinnangul peaks riik ikka ise selle korda tegema, mitte valla kaela lükkama.

Kärla jõe ääres hobuseid kasvatav Jaan Rooda leidis, et kopratammi lõhkumine on pigem hea uudis. “Mina pole loodusteadlane, aga kevadel intensiivse lumesulamise ajal ja sügisel suurte vihmadega ujutab ala üle küll,” kurtis ta. Peamine raskus on tal suurveega heinapallide kättesaamine. Jõe kohta üldiselt arvas ta, et kogu põldude kuivendussüsteem on tõenäoliselt suunatud jõkke. “Kui jõgi kinni kasvab või kobras veetaset tõstab, lakkab drenaaž töötamast,” oletas Rooda.

Keskkonnaamet ei tegele

Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Allar Liiv vastas kirjalikult, et tema teada on vald mõni aasta tagasi selle probleemiga tegelenud, vähemalt siis räägiti uuringu teostamise vajadusest. “Täpset sisu enam ei mäleta, aga juttu oli vast rohkem üleujutustest Kärla alevikus,” kirjutas Liiv. Kärla jõe puhul peaks tema teada tegu olema ka maaparandussüsteemide ühiseesvooluga, mille korrasoleku eest vastutab põllumajandusamet.

“Minu teada keskkonnaamet otseselt selle probleemiga ei pea tegelema, kuid koostatavad projektid tuleb ilmselt meiega kooskõlastada, sest jõgi läbib mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja ilmselt on tööde teostamiseks vajalik ka vee erikasutusluba,” lisas Liiv.

Põllumajandusameti Saare keskuse maaparanduse peaspetsialist Mait Must soovitas jahimeestel blogimise asemel põllumajandusametisse pöörduda. “Tuleb vaadata konkreetset kohta. Nii üldiselt ei oska ma midagi öelda,” kinnitas Must. “Ei ole ju nii, et lehes antakse teada inimese haigestumisest ja siis hakkavad arstid teda lehe kaudu ravima,” imestas peaspetsialist. Kobraste kohta arvas Must, et nende arvukuse reguleerimine on jahimeeste enda teha.

Just Mait Musta juhtimisel tehti eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel kuivendatud Jõempa soo alad paarkümmend aastat tagasi maaparanduslikult korda.

Puhkusel olev Kärla vallavanem Tiina Luks kinnitas, et jõe hetkeolukorra kaardistamiseks on läbi viidud uuringud. Koostamisel on jõe parendamise projekt. “Seda võiks kaudselt võrrelda ehitusprojektiga. Siis selgub, millises järjekorras töid teostada ja mis see kõik maksma läheb,” selgitas Luks. Oma jõududega tahetakse jõesäng sinna kogunenud risust puhastada, et kiirendada veevoolu. Uuringule tuginedes arvas vallavanem, et enne suudmeala lahtikaevamist tuleks aleviku sees korrastada vana ja uue jõesängi ühinemiskoht.

“Kohe, kui projekt on valda jõudnud, oskan rohkem öelda,” lubas vallavanem Luks.

Print Friendly, PDF & Email