Tühisõite me kinni ei maksa (8)

Lugesin lehest, et Ragn-Sells pakub miinimumpaketina prügi äravedu üks kord kuus. Kui nii palju prügi ei ole, hakkan maksma n-ö tühisõitude eest.

Katsume koos abikaasaga elada võimalikult loodushoidlikult. Korjame vihmavett, ei kasuta väetisi ega taimemürke, sõidame jalgratta või ühistranspordiga, sorteerime prügi. Täielikult see loodussäästlik eluviis muidugi ei õnnestu, sest kasutame nõudepesuks Fairyt, peseme pead šampooniga. Vähemalt lõikan ma need plastikpudelid, mis tühjaks saanud, pooleks, et need prügikastis vähem ruumi võtaksid. Ah jaa, prügikotte kasutan ka.

Poeskäimisel kasutan aga õmmeldud või biolagunevaid kotte.

Ebamõistlikult tarbima?
Meie pere – kaks inimest – äraveetava prügi kogus on 140-liitrine konteineritäis kvartalis. Nüüd aga tahetakse meid SUNDIDA tekitama rohkem jäätmeid, s.t tarbima ebamõistlikult. Või siis laskma ära vedada veerand- või pooltäis konteinereid – ehk siis maksma “tühisõitude” eest! Leiame, et teenust saab pakkuda ainult siis, kui klient seda vajab. Ka ei saa meile kaela määrida “tühisõite”.

Elame külas vallatee ääres ja külast külla sõites möödub prügiauto meie majast paratamatult ning kui äravedu pole tellitud, siis on ju täielik võimalus peatumata edasi sõita.

Kuidas on üldse võimalik, et inimesi sunnitakse ühe ettevõtte kasumi huvides tekitama rohkem prügi, s.t jäätmeid mitte sorteerima, tarbima ebamõistlikult või siis maksma pooltühja konteineri tühjendamise eest?

Kasvõi kohtuni välja
Muidugi saan aru sellest, et iga ettevõte peab kasumit teenima, kuid prügiveoteenust on ju täiesti võimalik osutada tellimispõhiselt, nagu on seda aastaid teinud tubli OÜ Prügimees. Kui konteiner on täis saanud, helistad ja tellid äraveo. Lihtne ja loogiline. Või siis sõlmida kohe leping prügi äraveoks näiteks kord kvartalis.

Muidugi nõuab töö selline organiseerimine rohkem vaeva, kuid teenuse osutaja ongi ju klienditeenindaja! Ilmselgelt on Ragn-Sells aga teenuse osutajana orienteeritud klientidelt raha väljapressimisele.

Selline leping meile ei sobi ning sellisel kujul me seda ei sõlmi ega allkirjasta. Kui hakkame saama “tühisõitude” eest arveid, eks siis tule kohtusse minna.

Kutsun üles kõiki, kes ei ole rahul sellise väljapressiva lepinguga, seda mitte sõlmima. Kui meid on palju, küll siis firma on sunnitud oma lepinguid paindlikumaks muutma.

Krista Mandel
Kaarma valla elanik

 


KOMMENTAAR

Agu Remmelg, Ragn-Sells AS-i ärijuht:
Mõistame, et igasugune muudatus võib põhjustada ebamugavustunnet või pahameelt. Ettevõte peab aga järgima nii seaduses, korraldatud veo hankedokumentides kui ka kohaliku omavalitsuse aktides sätestatut. Korraldatud jäätmeveo mõte on regulaarne jäätmete äravedu piirkonnast ühe vedaja poolt ja sellise sagedusega, et mahutid ei oleks üle täitunud ja samas ei koormataks veokitega ka keskkonda.

Kaarma valla jäätmevedu reguleeriva jäätmehoolduseeskirja §11 – Jäätmeveo nõuded – sätestab, et “segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid tiheasustusalal (Aste alevik, Kudjape, Nasva ning korterelamupiirkondades Aste, Eikla, Põlluküla, Pähkla külades) mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul.”

Sama paragrahv ütleb ka, et juhul, kui hajaasustusega väikeelamutes on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirjale ning mahutisse ei panda biolagunevaid jäätmeid, on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada vähemalt kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus.

Seega, kui on korraldatud segaolmejäätmete komposteerimine, võib kohalik omavalitsus anda loa harvemaks tühjenduseks. Ka on jäätmevaldajal alati võimalus valida väiksem mahuti.

Kuressaare jäätmehoolduseeskirja nõuded on veidi teised, näiteks ütleb see, et “50-liitrise jäätmekoti maksimaalne äraveosagedus võib olla üks kord nelja nädala jooksul” ja “biojäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt kord nädalas 11 ja enama korteriga elamu kinnistul ning vähemalt kord kahe nädala jooksul viie kuni kümne korteriga elamu kinnistul.”

Tühisõidu puhul reguleerib käitumist hankedokumentide punkt 10.5 ja kohaliku omavalitsuse leping vedajaga. Lühidalt on sätestatud, et vedajal on õigus nõuda tühisõidutasu omavalitsusega sõlmitud lepingus määratud tingimustel, kui tingimused on tõendatavad (foto-, videosalvestistega kellaajaliselt).

Kui jäätmevaldaja on teinud kõik, et tema jäätmed oleks kokkulepitud sagedusega ja kokkulepitud suurusega kogumisvahendiga vedajale kättesaadavad, ei tohiks tühisõite kellelegi tekkida. Erandeid sätestatud eeskirjadest saab teha kohalik omavalitsus. Kehtivate eeskirjade kohta leiab infot omavalitsuse kodulehelt.

Print Friendly, PDF & Email