Pilguheit omavalitsuste rahakotti (1)

Saare maakonna kohalike omavalitsuste seas mahtus tulude suuruse poolest Kuressaare ja Kaarma valla järel “pjedestaalile” ka Muhu vald.

Mullu olid kohalike omavalitsuste eelarvete tulud Saare maakonna peale kokku 38 596 220 eurot. Suurimad olid Kuressaare tulud, 15 804 130 eurot. Teisele kohale jäi Kaarma vald 4 468 550 euroga, kolmandale Muhu vald 3 488 410 euroga.

Kõige pisemad olid tulud Ruhnu vallas – 220 019 eurot. Tulude osas eelviimaselt kohalt leiab Torgu valla 286 826 euroga.

Suurema osa omavalitsuste tulud on 2003. aastaga võrreldes tunduvalt kasvanud, enamusel poolteist-kaks korda. Muhu vallal aga koguni kolm ja pool korda: 994 290 eurolt 3 488 410 eurole.

See-eest Ruhnu valla tulud olid mullu pisut väiksemad kui kümme aastat tagasi: vastavalt 220 019 ja 223 520 eurot, Torgu vallal on need aga märgatavalt väiksemad kui 2003. aastal, mil kirja läks summa 409 490 eurot.

Kuressaare maksutulu oli kümme aastat varasemaga võrreldes kaks korda suurem. 8 077 560 eurot laekus tulumaksust, maamaksu pealt kogunes 295 420 eurot.

Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu on kümne aastaga kasvanud üle kolme korra – 693 200 eurolt 2 307 160 eurole. Vara müük seevastu tõi linnakassasse pea 25 korda vähem raha kui näitavad 2003. aasta kohta käivad andmed.

Muhu valla tuludest pea kolmandiku moodustas läinud aastal maksudest saadud tulu. Võrreldes kümme aastat varasemaga on see summa kasvanud ligi kolm korda: 330 700 eurolt 1 054 520 eurole. Lõviosa sellest summast moodustab füüsilise isiku tulumaks. Kui vara müügist saadud tulud on võrreldes 2003. aastaga kahanenud seitse korda, siis toetustest saadud tulud kasvanud neli korda.

Torgu valla maksutulu on võrreldes kümme aastat varasemaga kasvanud 88 580 eurolt koguni 186 700 eurole. Statistika näitab, et kui 2003. aastal sai vald vara müügist 29 500 eurot, siis mullu ei laekunud sellest midagi. Tulud varalt aga on kümme aastat varasemaga kasvanud: 120 eurolt 33 120 euroni.

Ruhnu valla maksutulu on kasvanud üle kolme korra, 26 930 eurolt 82 450 euroni. Samuti on kümne aastaga ligi neli korda suurenenud kaupade ja teenuste müügi eest saadav tulu: 5620 eurolt 21 250 euroni. Vara müügist ei teeninud vald mullu midagi, 2003. aastal oli see summa aga 9400 eurot.

Kui 2003. aastal olid omavalitsuste kulud kogu maakonna peale 20 882 560 eurot, siis mullu kulutati pea kaks korda rohkem, 38 885 900 eurot.

Kulukamad valdkonnad on haridus ja sotsiaalne kaitse; üldised valitsussektori teenused; majandus; elamu- ja kommunaalmajandus; vaba aeg, kultuur ja religioon.

Omavalitsuste majanduskulud on kümne aastaga kasvanud koguni kaks ja pool korda, nagu ka vaba aja, kultuuri ja religiooni jaoks tehtud kulutused. Elanike sotsiaalse kaitse jaoks tehtud kulutused on kogu maakonna peale suurenenud aga ligi kolm korda.

Läinud aastal olid omavalitsustest kõige suuremad kulud Kuressaare linnal. Järgnevad Kaarma vald ja Muhu vald. Tabeli viimaselt kohalt leiab aga Ruhnu valla ning eelviimaselt Torgu.

Omavalitsuste tehtud kulutused erinevad valdkondade lõikes kohati lausa kümnetes kordades.

Kui statistikaameti andmeil panustas Kuressaare mullu avaliku korra ja julgeoleku heaks 20 940 eurot, siis Mustjala, Torgu, Pihtla, Laimjala ja Lümanda selle tarvis kulutusi ei teinud.

Majanduskulud – sealhulgas põllu- ja metsamajandusele, kalandusele ja jahindusele, kütusele ja energiale, transpordile ja sidele – olid mullu näiteks Leisi valla puhul 339 650 eurot, naabervallal Mustjalal aga vaid 49 330 eurot. Orissaare kulutab vaba aja veetmise võimaluste jaoks 834 352 eurot, Torgu 28 716.

Kui sotsiaalsele kaitsele mõeldud kulud on kõrgeimad Muhu vallas, 1 963 553 eurot, siis Ruhnu vald maksab selle tarvis vaid 4603 eurot.

Kõige suurem netovõlakoormus oli mullu Kuressaare linnal, 6 402 669 eurot. Torgu vallal oli see aga null eurot.

 


Kommentaar

Tiit Põld
Torgu vallavanem

Torgu vallal ei lähe sugugi halvasti. Arvestades meie valla pisikest rahvaarvu on normaalne, et tulude poolest oleme seal tabeli allotsas – see ei saagi teisiti olla. Meie vald on aga ainuke Saaremaa vald, mis ei ole kellelegi sentigi võlgu.

Tulumaksu laekumine on meil aga maakonna valdadest mullusega võrreldes protsentuaalselt kõige suurem. Ma ei leia, et peaks kurvastama meie valla majandusliku seisu pärast. Vallavanema palk on väikseim maakonnas, vallaametnike palga poolest oleme Lümanda järel teisel kohal. Volikogu töötab meil hoopis rahata.

Avalikku korda me tõesti kulutusi teinud ei ole. Politsei asub meist ju täpselt viiekümne kilomeetri kaugusel.

Kui siin on näiteks üks aed maha sõidetud, siis uurin politseisse helistamata välja, kes seda tegi, ja paari päeva pärast on see aed korras. Ilma mingi juurdluseta. Selleks, et välja uurida, kes on tee uuel mustkattel “kannakat” teinud ehk driftinud, läks mul aega neli tundi. Kui kaua oleks politsei seda uurinud ja kas tegija üldse kätte saanud? Miks üks väike ja kauge vald peaks politseile peale maksma, et heal juhul sõidaks üks mees siit esmaspäeval läbi ja küsiks: “On teil midagi viga?”

Tervishoiukulutused on meil samuti null. Eile helistati mulle, et üks mees on kukkunud ja võib-olla on tal käeluu katki. Et kiirabi siia ei sõida ja kas vald leiaks võimaluse see mees Kuressaarde erakorralisse meditsiiniabisse viia. Polnud mingi küsimus! Millist meditsiini panustamist siin veel vaja on?

Print Friendly, PDF & Email