Keeluvööndis asuvad ehitised valdu ei häiri

soomlanna ehitas kuuri asemel suvila

KUURI ASEMEL SUVILA: Kuigi detailplaneering lubas kaitsealale ja ehituskeeluvööndisse jäävale Lintula kinnistule üksnes kuuri ehitada, on valmis ehitis kõike muud kui kuur. Foto: Sander Ilvest

Mai algul kirjutasime, et keskkonnaamet saatis Saaremaa valdadele järelepärimise poolesaja ehituskeeluvööndis asuva maaüksuse kohta, et selgitada välja seal asuvate ehitiste seaduslikkus.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Marju Eriti sõnul saadeti märtsis kirjad keskkonnainspektsioonile ja 12 kohalikule omavalitsusele. Kirjades käsitleti maaüksusi, kus tõenäoliselt asuvad ebaseaduslikud ehitised looduskaitseseaduse mõistes või kus maa-ameti ortofoto andmetel paikneb rohkem ehitisi kui ehitisregistris (EHR) kirjas. “Kokku palusime üle vaadata 69 maaüksuse ehitised, neist ligikaudu 20 maaüksusel võivad paikneda looduskaitseseaduse mõistes ebaseaduslikud ehitised,” ütles Erit.

Seni on vastused-selgitused keskkonnaametile edastanud vaid neli kohalikku omavalitsust.

Orissaare vallavalitsus vastas, et käsitletud hooned on rajatud enne 1990-ndaid, kõik vajalikud dokumendid on olemas ning EHR kandeks on vajalik hoonete eelnev inventariseerimine.

Pöide vallavalitsus teavitas, et tegemist on ajaloolise asustusega. “Keskkonnaamet selgitas neile omakorda, et osaliselt on küll tegemist ajaloolise asustusega, kuid osa hooneid on meile teadaolevalt ebaseaduslikult kaitsealale ehitatud,” täpsustas juhtivspetsialist.

Pöide valla ehitus- ja majandusspetsialisti Toomas Olli teada oli küsimus Udriku saarel olevates lammaste varjualustes. Olli andmetel on omanikul plaanis varjualuseid veel juurde teha ja selleks algatatakse detailplaneering. “Samas ehituskeeluala vähendamine saja meetri laiusel saarel on üsna keeruline,” leidis ehitusspetsialist.

Varasema juhtumi kohta, kui soomlasest maaomanik tegi ehituskeelualasse terrassi ja kaminaga “kuuri”, tunnistas Oll, et arenguid pole. Maaomanik pole enam vallaga ühendust võtnud.

“Detailplaneering oli ju olemas, lihtsalt mõningad lisad muutsid hoone ehituslikku pinda. Kuna otsest linnutappu seal ei toimu, pole me seda väga torkinud ka,” nentis Oll.

Eritile teadaolevalt on Pihtla vallavalitsus küsinud suuliselt keskkonnaameti arvamust, kuidas käsitletud ehitiste küsimuses edasi käituda, kuid pole teada, kas nad on otsusele jõudnud.

Lümanda vallavalitsus selgitas oma vastuses kolme käsitletud maaüksuse kohta, et kahel maaüksusel on tegemist ajaloolise asustusega ning kolmanda kohta edastas ehitusloa. “Ühe maaüksuse osas on tõepoolest tegemist ajaloolise talukohaga, kahele ülejäänule on meie andmetel siiski ebaseaduslikult ehituskeeluvööndisse ehitatud,” leidis Erit.

Ülejäänud omavalitsused keskkonnaametit oma edasisest tegevusest seoses nende saadetud kirjadega teavitanud ei ole.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor büroojuhataja ülesannetes Anneli Vahter kinnitas, et nemad ei ole seni alustanud menetlusi ebaseaduslike ehitiste osas. “Võimalik, et edaspidi saame teavet ka teistelt omavalitsustelt ja teeme kokkuvõtted,” lausus Vahter.

Print Friendly, PDF & Email