Turistide soovid – täidetavad või mitte?

Kuressaare turismiinfokeskusel on nimekiri neist asjust, mille järele turistid küll küsivad, ent mida Saaremaal neile pakkuda ei ole. Kõige rohkem on soovitud näiteks seda, et korraldataks organiseeritud linnatuure või tuure mööda maakonda.

Samuti on uuritud jetide laenutamisvõimaluste kohta; imestatud, miks on rendifirmadel pakkuda nii vähe rollereid ning miks ei pääse majakatesse. Puudust tuntakse ka laevaühendusest Lätiga, Kuressaare–Kärdla bussiliinist, laevareisidest Pärnusse ning võimalusest jätta rendiratas selle kasutaja jaoks sobivasse kohta, mitte laenutuspunkti.

Saarte Hääl uuris, kas, kuidas ja millal oleks selliste soovide täitmine võimalik ning miks ei ole seda seni tehtud.

Angela Nairis, SA Saaremaa Turism juhatuse liige:

Kõiki klientide soove ei pea täitma – maailmas ei ole kuskil võimalik saada teenindatud iga soovi peale. Tuleb pakkuda seda, mis meil võimalik ning mis Saare maakonna kui sihtkohaga sobib. Ükski konkreetse asja küsimine ei tähenda, et seda nüüd 100% soovitakse – tihti ei teata midagi muud küsida. Kui aga pakutakse siin olevaid erinevaid võimalusi, osutuvad need tihti parematekski, kui oodati. Rahul on kõik osapooled.

Ühe maakonna turismiasjalised ei pea pakkuma kõikvõimalikke teenuseid. Iga teenuse osutamine peab ennast majanduslikult ära tasuma, samas väga paljusid asju küsitakse vaid kord aastas, kui sedagi.

Muidugi on erisusi – näiteks linna- või maakonnatuur võiks olemas olla. Eraettevõtjana on Reisibüroo Mere OÜ seda mõned aastad tagasi teinud, kuid kahjuks ei olnud see kasumlik ettevõtmine ning seetõttu lõpetati. Selline ettevõtmine toimiks, kui oleks toetus, näiteks miinuse katmise osas. Samas on alati võimalik pakkuda alternatiivi ehk privaattuuri, mida siiski ka paljud kasutavad. Maksumus on kallim kui organiseeritud tuuri puhul, aga see on praegu üks lahendus.

Maakonnasiseste bussiliinidega on aastaid probleeme olnud, ent ikka ei ole ideaalset lahendust. Selle üle võiksid maakonna bussiliinide üle otsustaja ehk Saare maavalitsus ja turismiasjalised koos mõtiskleda. Külastajale on siiski mingeid alternatiivlahendusi pakkuda (takso või autorent, liinibussiga vaatamisväärsuseni vms). Need pole küll parimad, aga vähemalt mingi lahendus.

Rahvusvahelised lennu- ja laevaühendused on teema, millega tegelevad erinevad maakonna organisatsioonid. Loodame, et need ühendused tulevad.

Tore on suurelt unistada ja kõike tahta, kuid olulisem on siiski teada, mis on maakonnas olemas ja mida võiksime klientidele pakkuda. Meil on palju suurepäraseid ja vahvaid tegijaid, kes pakuvad põnevaid võimalusi, tuleb vaid uurida ja mõelda ning külastajatele välja pakkuda. Lahendamatuid olukordi ei ole.

Terje Nepper, Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees:

Nii mõnigi neist küsimustest – näiteks ehk annaks laenutada praegusest rohkem rollereid – on eraettevõtjate otsustada, kes transpordivahendite rendiga tegelevad. Küsimus on loomulikult selles, kas neid vajatakse suuremas koguses kord aastas või kogu suve – lühidalt, tasuvuses.

Mäletan, et aastaid tagasi linna- ja maakonnatuure turistidele eraettevõtluse baasil tehti ja koostöös hotellidega see ka paar aastat tublilt toimis. Tuurid katkestati, kuna ei olnud piisavalt huvilisi. Eelkõige tingib pakkumise ikkagi nõudlus. Tuurid tuleks kindlasti taastada ja need peaks toimuma vähemalt kord nädalas, kuid siin oleks vaja eraettevõtjate ja omavalitsuste koostööd.

Laevaühendust Mõntuga püüame toimima saada, kuid ka see nõuab mitmete osapoolte koostööd, ainult eraettevõtluse baasil liin ära ei tasu. Liinile kaasrahastust praegu hoolega uurime ja kui hästi läheb, hakkab laev Läti vahet käima juba järgmisel aastal.

Selles aga, kas laeva oleks mõistlik Pärnu vahet sõitma panna, ma kahtlen. Vaevalt neid sõitjaid nii palju oleks, et need laevareisid end ära tasuks ja ka ilmselt olulist turistide voolu see liin juurde ei tooks. Küll aga tasuks mõelda Kuressaare–Riia tiiburlaevaliini taastamisele. See oli üheksakümnendate keskel väga populaarne nii kohalike kui ka turistide seas.

Paraku on Saaremaal oma külalistele siiski pakkuda üsna vähe tegevust ja atraktsioone.

Eriti palju kurdetakse selle üle, et lastel pole siin just palju teha. Üks seikluspark küll on, aga seda on liiga vähe. Ja traditsiooniliste muuseumide kõrval võiks olla rohkem tänapäevaseid, n-ö elavaid muuseume. Palju on räägitud viikingite muuseumist, oma viikingite külast, kuhu siis veel kui Saaremaale selle peaks ehitama. Meie saare ajalugu ja omapära annaks praegusest palju rohkem ära kasutada – seda on seni tehtud üsna vähe, aga järk-järgult tuleb atraktsioone juurde. Põhjus, miks neid on vähe, on lihtne: sellised ettevõtmised ei tasu end ära, vaja on riigi ja kohalike omavalitsuste toetust. Iga laeva- või lennuliin, iga suurüritus või atraktsioon toob saarele juurde külastajaid, tekivad töökohad ja ka kohalike elanike elu muutub paremaks.

Piret Pihel, SA Saaremaa Arenduskeskus juhataja:

Kui turistid küsivad, siis järelikult on selle teenuse järele nõudlus. See on märk ettevõtlussektorile uuteks äriideedeks ja tootearendusteks.

Pean tunnistama, et olen ka ise nõutu – kas tõesti ei pakuta linnatuure? Tean, et ei ole olemas regulaarseid linnatuure kindlatel nädalapäevadel ja kellaaegadel. Samas, uskusin, et ettetellimisel on selline teenus ikka olemas. Teenust saaksid pakkuda kas meie reisibürood või siis giidid, kes tegutsevad nt FIE-na. Olen ise reisides kasutanud sarnast teenust. Tookord kogunesime turismiinfopunkti ette, kust teatud kellaaegadel väljusid giidiga linnatuurid. Teenuse arendamiseks võiks turismiinfo leida sobiva partneri, kes sellist teenust pakuks. Usun, et see töö sobiks ka mõnele praktikandile muude tööde kõrvalt.

Lisaks linnatuuridele võiks olla ka Saaremaa tuur, mille väljumised võiksid olla nii kesklinnast kui ka spaade juurest, nt igal hommikul mingil kindlal kellaajal. Kui nõudlus kasvab, siis ka mitu korda päevas. Sarnaselt võiks olla organiseeritud ka mõned meretuurid. Ikka väljumisega kindlast kohast, kindlal päeval ja kellaajal. Kui selline info oleks olemas turismiinfos ja kusagil teadete tahvlil, siis usun, et huvilisi leiduks. Igasugune teenuse ettetellimine ja eelnev kontaktide otsimine ei ole mugav ning see ei leia kunagi massilist kasutamist. Turism on meelelahutus, siin mängivad emotsioonid ja tujud.

Hiiumaal on mitmeid turistidele avatud majakaid, meil kahjuks mitte. Perspektiivikas oleks Sõrve majakas. Sealt on vapustav vaade. Sõrve tuletornilinnakul on just see “rosin” puudu. Koostöös veeteede ameti ja turismiarendajatega võiks Sõrve majakas külastajatele avatud saada. Loomulikult on vaja ideid ja raha. Lisaks elamustele peab olema tagatud ka turistide turvalisus.

Läti laevaühenduse katkemisest on tõsiselt kahju. Usun jätkuvalt, et mereturismil on Saaremaal tulevikku ja laevaühendused saavad olema mitte ainult Lätiga, vaid ka Gotlandi ja teiste Läänemere piirkondadega. Arenguruumi on ka Eesti-sisesel mereturismil: Pärnu, Tallinn, Haapsalu on just parajas kauguses, et teenust arendada. Ka Kärdla pole kaugel, uus ja uhke sadam on seal ka. Usun, et merereis Kärdlasse oleks oluliselt atraktiivsem kui bussi ja praamiga minek. Alati, kui ma ise Hiiumaa praamiga sõidan, siis mõtlen, et ka sellest võiks arendada ühe “nostalgialaksu-teenuse”.

Jetide ja rollerite osas on turistide soove imelihtne rahuldada, takistuseks võib olla vaid raha vähesus. Rendiratta jätmise osas saab teenust pakkuv firma ilmselt kiiresti lahenduse leida. Usun, et turismiteenuse pakkujad on valmis koostööks turistide parema teenindamise nimel.

Miks seda kõike varem tehtud pole – ju siis pole selle peale tuldud või pole teatud teha. Info liikumine ja koostöö on jätkuvalt arenguruumi omavad valdkonnad.

Karl Tiitson, Saare maavalitsuse arendus nõunik:

Majakatesse ligipääsu lubamine on nende haldajate/omanike ehk enamasti veeteede ameti otsustada. Eesti saarte kogu Tuletorniturismi arengukavast aastateks 2008–2013 võib leida need tuletornid, mis tulevikus plaanitakse raha leidmise korral avalikuks teha.

Nagu siseminister Pevkur ütles, ei ole riigil hetkel Mõntu–Ventspilsi liini doteerimiseks võimalusi. Liini saaks käivitada vaid kommertsalustel.
Hetkel riik maakondadevahelisi bussiliine rahaliselt ei toeta. Riik võib läbi viia avaliku konkursi kaugbussiliinile teenindaja leidmiseks, kuid ühtegi vedajat ei pruugi liiniluba taotlema tulla. Ilmselt ei olegi Kuressaare–Kärdla liinile ükski vedaja liiniluba taotlenud, sest majanduslikult ei tasu liin ennast ära. Kuigi otseliin Kärdlasse puudub, on Saare maakonna liinibussidega võimalik sõita Triigi sadamasse ning sealt edasi juba praamiga Hiiumaale, kus Hiiu maakonna liinibussid läbivad Sõru peatust.

Kui inimestel pikema laevareisi vastu huvi, siis tehniliselt on laevaliinidega Kuressaare–Ruhnu ja Ruhnu–Pärnu võimalik laevaga Kuressaarest Pärnusse sõita. Kuressaare–Pärnu laevaliini käivitamiseks avalikku huvi ei ole, see saaks toimida vaid kommertsalustel.

Print Friendly, PDF & Email