FOTOD: Kaarmise järv äratati pärast veerand sajandit kliinilist surma (7)

TÄNU KÜLALE: Külavanem Õie Kaer võtab teadlaselt Arvo Järvetilt vastu ülevaate järve taastamise loost. Paremal Elmar Aru külaseltsist. Foto: Sander Ilvest

TÄNU KÜLALE: Külavanem Õie Kaer võtab teadlaselt Arvo Järvetilt vastu ülevaate järve taastamise loost. Paremal Elmar Aru külaseltsist. Foto: Sander Ilvest

“See järv oli 25 aastat kliinilise surma seisundis. Nüüd on järv koomast üles äratatud,” rõõmustab järve pidulikul taasavamisel ja Kaarmise küla kokkutulekul teadlane Arvo Järvet.

Päikesepaisteline laupäevane pärastlõuna on Kaarmise küla, kogu Kaarma valla, terve Saare maakonna ja miks mitte ka Eesti vabariigi jaoks ajaloolise tähtsusega.

Mõned minutid pärast ühte heiskab Kaarmise külavanem ja külaseltsi esimees Õie Kaer riigilipu looduskauni järve kaldapealsel. Tseremooniat jälgivad külaelanikud, valla- ja riigiametnikud, järve taastamistööde tegijad alates projekteerijaist ja teadlastest-konsultantidest ehitajateni, projektide kirjutajad ja külalised.

Kõik need inimesed on tulnud imetlema Kaarmise küla uhkust, järve, mis pärast taastamistöid nagu uuesti sündinud.

Külavanem soovib kõigile toredat-mõnusat olemist nii järve ääres kui ka hiljem külaplatsil, kuhu oodatakse endisi ja praegusi külaelanikke.

Lavale mikrofoni ette kutsutud Kaarma valla volikogu esimees Urmas Lehtsalu teab, et järve kordategemine on võtnud aega enam kui kümme aastat. Lehtsalu kiidab külaelanikke, kes eesmärgi nimel sihikindlalt tegutsesid. Samas nendib, et vallavalitsuse osatähtsus järve renoveerimisel väga suur ei olnud. “Selle järvega on tegelenud kolm volikogu koosseisu, kolm vallavanemat ja valla kaks keskkonnaspetsialisti.”

Järve taastamisega tehti algust siis, kui vallavanem oli veel Ülo Vevers, Margus Mägi juhtimisel toetas ka vald seda ettevõtmist, lõpule jõudis asi siis, kui vallavanemaks oli juba Andres Tinno, räägib Lehtsalu.
Nii nagu muiste sellistel puhkudel, nii ka nüüd astuvad rahva ette loitsijad. Lugulaul peab pahad vaimud ja kurikaelad järvest eemale hoidma.

Elle Mäe sepitsetud loitsloo kannab ette matkaseltskond. Külaseltsi juhatuse liige Elmar Aru on mehed ja naised pehmeks rääkinud ja nii on mitme eluala esindajad loitsima tulnud. Laul on pikk ja jutustab nii küla ajaloost kui järvest, inimestest ja tegemistest.

Loitsijate lavalt lahkumise järel meenutab järve taastamise üks põhilisi initsiaatoreid Einu Rüütel aastakümnetepikkust lugu, kõike seda, mida omal ajal taheti järvega ette võtta. Kõneleja leiab, et järvele ja keskkonnale tervikuna oli see kasuks, et omaaegsed projektid läbi ei läinud. “Nüüd leidis teadlane Arvo Järvet, et õige oleks järv veest tühjaks lasta ja siis taastamistöö ette võtta. Paistis, et see meie esivanemate vaimudele meeldis. Me panime nende meeste ja naiste auks, kes aitasid seda järve puhtaks teha, kivi!” räägib Rüütel.

Küla tänab tegijaid
Einu Rüütel ütleb, et kõige keerulisem oli asjaajamise algus. “Kulus ligi kümme aastat, aga puhtaks tehti ühe aastaga,” rõõmustab Kaarmise külas elav ettevõtja ja seltsi juhatuse liige.

Geograafiadoktor Arvo Järvet tunnistab, et kogu lugu veerand tunniga lahti seletada on keeruline. “See on nüüd Eestimaal esimene kord, kus on tegemist järve taastamisega. Seda tööd saab nimetada ju ka puhastamiseks, korrastamiseks ja võõrapäraselt renoveerimiseks, saneerimiseks. Siin on tõesti tegemist selle sõna otseses mõttes järve taastamisega. See järv oli 25 aastat kliinilise surma seisundis. Nüüd on järv koomast üles äratatud,” rõõmustab teadlane Järvet.

Järvet kiidab Guido Vaani, kelle firma Saameli tegi järve taastamisel põhilise töö. Veel märgib teadlane, et järv on looduslikult üsnagi kapriisne. “Praegune veetase on optimaalsest 35–40 cm madalam. Midagi ei ole teha.
Looduslikud olud on sellised. Järve seisundi tarvis on tähtis, et igasugune väline reostav mõju oleks olematu,” tõdeb Arvo Järvet.

Oma ettekannet lõpetades kingib teadlane asjaosalistele trükised, kus järve taastamisest ülevaade kenasti mitmesajal lehel kirjas.

Veel annab Järvet teada, et siinsamas küla all on järv kahe meetri sügavune. “Oluline on järve keskmine sügavus. See on Kaarmise järvel väike, 1,2 meetrit. Arvestame aga sellega, et enne taastamist oli vee sügavuseks siin ainult 30 sentimeetrit,” täpsustab geograafiadoktor.

Järve tervise huvides soovitab teadlane kõigepealt veetaimestiku eemaldamist. Kui taimestik hakkab vohama, siis temast enam nii lihtne jagu saada pole.

Teadlasele pakub heameelt, et ka kaldaalad korrastati. “Selline korrastatud ala kuulub ju kultuurmaastiku juurde. Muinasajal kujunenud küla juures saame rääkida pärandkultuurist. Kui seda järve poleks taastatud, siis selle pärandkultuurimaastiku jaoks oleks üks aastatuhandeid vana objekt jäänud kadunuks,” konstateerib Järvet.

Ehitusjuht Guido Vaan rõõmustab: “Tänu heale aastale ilmastikutingimuste poolest saime siin tööd teha. Kõige keerulisem oli eelkuivenduse tegemine. Järve põhi tuli masinaid kandma panna. See läks tänu ilmastikule korda.”

Jutud jätkuvad
“Kas sa mind ei tunne? Ma olen ju…,” võib külaplatsil kuulda küsimusi ja järgnevaid põnevaid vestlusi.

Lähedal Vainu talus oma lapsepõlve veetnud Enn Kreem, kunagine polaaruurija, tele- ja raadiomees, mitme raamatu autor, laevaomanike seltsi tegevjuht, õppis just Kaarmise järves ujuma. “Ma sadasin parve pealt vette. Sealt tuli välja rabeleda ja sellest ajast peale oskangi ujuda,” vaatab Enn ajas tagasi.

Seejärel on kokkutulnutel aeg einet võtta. Soe supp kulub lõunalauale ära ja külm koduõlu läheb palava ilmaga nagu kerisele. Lastele teeb nalja klouniga tembutamine. Vanemad inimesed vaatavad fotostendi.

Ajaloolane Külli Rikas teeb ülevaate küla taludest. Kaarmise külast on valmis saanud ka trükis, mida esiteks külaelanikele jagatakse.

Külakoolmeistri Kirill Umala mälestuseks istutatakse tamm. Kunagisest kooliõpetajast kõneleb Neeme Koppel.

Kell kuus õhtul astuvad publiku ette Randvere lauljad ja tantsijad. Lõõtspillimängija Viktor Ilvest laseb lõõtsalugudel kõlada. Bänd Lux tantsitab rahvast keskööni.

 

Print Friendly, PDF & Email