Linnal siiski on võimalusi kolemajaomanikke survestada (6)

POPULAARNE “VAATAMISVÄÄRSUS” KURESSAARES: Linnahotelli administraatori Gerli Vettiku sõnul imestavad hotellikülastajad tihti, kuidas selline hoone veel püsti püsib. Tema meelest võiks linnas järgmisena korda teha just selle maja, kunagise Meissneri hotelli. Foto: Sander Ilvest

POPULAARNE “VAATAMISVÄÄRSUS” KURESSAARES: Linnahotelli administraatori Gerli Vettiku sõnul imestavad hotellikülastajad tihti, kuidas selline hoone veel püsti püsib. Tema meelest võiks linnas järgmisena korda teha just selle maja, kunagise Meissneri hotelli. Foto: Sander Ilvest

Korduvalt leheveergudelt läbi käinud kolemajade probleemi lahenduseks pakub Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo räämas hoonete sundmüüki. Kahjuks tema sõnul seadus seda praegu veel ei võimalda.

1. juuli Saarte Hääles kirjutasime kehvas seisus hoonetest aadressil Pihtla tee 9 otse politsei- ja päästemaja kõrval. Eile kinnitas abilinnapea Taavi Kurisoo, et nende hoonete mandril asuvate omanikega on suheldud ja saadud lubadus, et puuduste kõrvaldamiseks otsivad nad mõne kohaliku firma.

Sissepääsu sulgemine üksi ei aita
Saarte Hääle palvel koostas Kuressaare linna pressiesindaja Geili Heinmaa koos linna ehitusjärelevalve inseneri Aivo Keskülaga nimekirja kinnistutest, mille puhul ei ole täidetud nõuet tõkestada sissepääs hoonesse ja/või kinnistule. Sellised hooned asuvad: Aia 53C, Arhiivi 18, Arhiivi 20, Kaare 3, Lasteaia 8, Pihtla tee 9, Pikk 26, Pikk 56, Tallinna 38.

Teisipäeva hommikul toimunud ringkäik näitas, et ainsana oli sissepääs hoonesse tõkestatud aadressil Lasteaia 8. Laudadega olid kinni löödud nii aknad kui uksed, samuti olid keti ja tabalukuga kinni pandud väravad.
Ülejäänud majadesse oli sissepääs avatud. Kolmapäeva hilisõhtul kell 22.53 kutsuti päästjad aga põlenguteatega just aadressile Lasteaia 8. Seekord hoones õnneks tulekahju ei olnud.

Lisaks nimekirjas toodutele on Kuressaares küllalt tühjana seisvaid hooneid, millel küll aknad-uksed suletud, aga hoone ise üsnagi kehvas seisus. Kuulsaim neist ilmselt maja aadressil Komandandi 11A, mille välissein kaarjalt tänava kohal ripub.

Jääb arusaamatuks, miks linn koostab ettekirjutusi vaid sissepääsuavade mittesulgemise eest, kui Kuressaare linna heakorraeeskiri ütleb, et kinnistu ja ehitise omanik on kohustatud hoidma korras oma kinnistu ja kinnistu piirdeaia ning rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks, samuti hoidma korras hoone fassaadi ja sinna juurde kuuluvad fassaadielemendid.

Sellele, et linnal oleks küllalt hoobasid, millega hooletuid kinnistuomanikke tegutsema panna, juhtis näiteks Ida-Virumaa omavalitsuste tähelepanu mai lõpus ka advokaat Janar Urres advokaadibüroost Hansa Law Offices: “Järelevalvet tegeval kohaliku omavalitsuse ametiisikul on õigus (aga ka kohustus) teha ehitise omanikule ettekirjutus, kui ehitis ei vasta ettenähtud nõuetele. Näiteks siis, kui hoone on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale.”

Urrese sõnul on ettekirjutuse täitmata jätmisel kohalikul omavalitsusel õigus trahvida hoone omanikku sunnirahaga. Selle ülemmääraks füüsilisele isikule on 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot. “Üheks võimaluseks on veel puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde tellimine kolmandalt osapoolelt ja tekkinud kulude sissenõudmine omanikult,” rõhutas advokaat Urres. Sellist võimalust nimetatakse asendustäitmiseks.

Olukorra päästaks sundmüük
Abilinnapea Taavi Kurisoo tunnistas, et Kuressaare linnavalitsuse ametnikud on teinud probleemsete kinnistute omanikele ettekirjutusi ja enamikel juhtudel sellest piisab. Neile, kes jätavad ettekirjutuse täitmata, on määratud ka sunniraha, tõsi, esmakordsel rikkumisel ei kohaldata maksimummäära, küll aga tehakse seda olukorra jätkumisel. Asendustäitmist saab aga Kurisoo sõnul kohaldada siis, kui hoone on otseselt ohtlik.

“Olukord saaks lahenduse, kui omavalitsusel oleks seaduslik võimalus panna teatud aja pärast sellised hooned sundmüüki. Siis saaks hooned turuhinnaga sellise omaniku, kes soovib need korda teha,” ütles Kurisoo, lisades, et kui hoonete omanikud piiravad nendesse hoonetesse ligipääsu ja hooned ei kujuta endast otsest ohtu, on tegemist vaid esteetilise probleemiga, millesse linnavalitsus ei saa sekkuda.

Loe ka juhtkirja.

Print Friendly, PDF & Email