VAJAVAD KODU: Vabatahtlik Inge Evert veedab mitmeid tunde kasside seltsis, kuid tema kõige suurem soov on ikka, et nad leiaksid hea ja hoolitseva kodu. Foto: Sander Ilvest
Lemmikloomade turvakodu vabatahtlikud saavad iga päev teateid hulkuvate kasside ja koerte kohta, kuid turvakodu ruumid on täis ja abikäsi napib. Seepärast vajatakse hädasti hoiukodusid.
“Praegu on meil umbes 60–70 kassi, kes kõik vajaksid kodu, nendest kolm on väiksed pesakonnad,” ütles MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu esindaja Edit Annusver. Kümmekond aktiivset vabatahtlikku on iga päev oma muude tegutsemiste kõrvalt ametis, et päästa ja aidata karvaseid neljajalgseid. Aastas käib nende käte vahelt läbi umbes 250 looma, kellest enamik on kassid.
“Inimesed on vahel tõredad, kui ütleme, et ühele hulkuvale kassile me tõesti järele tulla ei saa, sest teises linna otsas ootab päästmist terve kassipere,” rääkis Annusver. Hulkuvaid kasse on nii palju, et tõesti igale poole lemmikloomade turvakodu vabatahtlikud ei jõua.
“Kõik, kelle me turvakodusse oleme toonud, saavad kohe süstid, vaktsiinid ja nende tervis kontrollitakse üle. Siiski, kõik kassid omavahel kokku ei sobi ja olemasolevaisse ruumidesse lihtsalt rohkem kasse enam ei mahu, seega vajaksime hädasti hoiukodusid,” tunnistas Annusver. Talle on jäänud mulje, et inimesed justkui pelgavad turvakodu pakkuda, sest äkki need loomad jäävadki neile. “Tegelikult pole see nii. Otsime turvakodusid ja garanteerime, et kõik kassiliivast kassitoiduni tuleb meie poolt ja kassile otsitakse kodu, seega ei jää kass abipakkuja kätte.”
Ruumipuudus sunnib kassidele hoiukodusid otsima, aga väga lihtsalt neid ei leia. Kevadel tehti hulkuvate emaskasside puhul suur ennetustöö ja seega jäi kodutuna sündimata umbes 100 kassi. “Ka praegu on teada paarist pesakonnast, kes on tänaval ja väiksed kassipojad vajaksid päästmist, aga lihtsalt ei saa neid enne võtta, kui turvakodus teise pesakonna karantiin lõpeb,” ütles Annusver.
Lemmikloomade turvakodu esindaja paneb inimestele südamele, et nad ise hooliksid oma lemmikutest. Turvakodu vabatahtlikud on palju kohanud sellist suhtumist, et isane kass ju ikka poegi koju ei too, las teeb oma kassitegusid. Selle tagajärjel on aga mingi aja pärast taas koduta üsna palju kassipoegi. Ka kodused kassid tuleks Annusveri sõnul kiibistada, kastreerida või steriliseerida.
“Meie juurde on ka tuldud sellise jutuga, et me nüüd kolime mandrile ära, võtke see kass või koer!” nentis Edit Annusver. Sellise suhtumise tõttu lemmikloomadesse ongi turvakodu vabatahtlikel käed-jalad tööd täis.
Ka lemmikloomade turvakodus juba poolteist aastat vabatahtlikuna tegutsenud Inge Evert ütleb, et kasse on palju ja varsti nad enam ära ei mahu. “Käiakse küll vaatamas ja kassipojad lähevad ruttu uutesse kodudesse, aga täiskasvanud kasse on päris palju,” tõdes Evert.
Everti sõnul on vabatahtliku töö igati kiiduväärt, aga eks kõik teevad seda oma tegemiste kõrvalt, kes rohkem, kes vähem. Facebooki ja heade abiliste kaudu on saanud paljud loomad abi ja paljud ka uue kodu. Kui nüüd saaks ka hoiukodusid rohkem, oleks kõigil hea meel. “Meie jätkame oma tööd ikka, aga inimeste suhtumine võiks muutuda ja nad ise oma abikäe ulatada, sest üheskoos jõuaksime palju rohkem!” ütles Annusver.
Loe ka juhtkirja.
Kristi Luha
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Lõpuks ometi on probleemiga ka sisuliselt tegelema hakatud. Uputus on vana ja hea meetod üleliigsetest kassidest vabanemiseks.
Endale ka võetud kass sealt. Nu uskumatult armastusväärne päiksekiir meie majas. Algul oli nii arg, et esimene nädal aega oli tunne nagu polekski kassi võtnud.
Esmamulje ei ütle alati kõik. Nii et igas kurjas sisiejas võib ka peituda üks armas karvapall. ;)
Igati tervitatav ettevõtmine. Aga.
Kass kõnnib omapead ja seda peab tema elustiilist ka võimaldama. Kas ikka teie lepingud, mida sõlmite uue kiisuomanikuga, on ikka antud loomale kõige õigem. Kõik kastreerida ja steriliseerida ja veel see apteegitoit. Kahtlen. Loom maal vabaduses, või siis linnakorteri leitsakus. Nii ta jääbki uputama. Kõike ei saa lüüa ühe vitsaga.
Enamus tuleb steriliseerida – nõus. Aga ka kastreerida, ei usu.
Te olete vindi üle keeranud!
meie inimesed on lihtsalt vatutustundetud. Siin ma ei räägi neist, kes kassid hüljanud, vaid koerteomanikest. Küll on lihtne võtta armas kutsikas ja siis hiljem teatada- sry, me sõidame ja koerale pole kohta. Koer on pereliige! Kas oma lapse ka jätavad maha?
Heino jutul on iva sees. Kass tahab vabadust. Võtaksin hea meelega. Maal ruumi on, aga juba 3 kassi on.
ehtne meeste jutt-emased steriliseerida,isased las jooksevad edasi oma kõva ke—ga:)
Tüüpiline meeste mõttemaailm :) Naised tehke viljatuks, et meestel vastutust ei oleks. Kas te kujutate ette, kui mitmele emasele kassile ÜKS kastreerimata isane aasta jooksul pojad teeb? (Ja kui palju selliseid vabalt liikuvaid kastreerimata isaseid on!!!)Vähemalt kahekümnele kui mitte rohkematele. 20×5=100 soovimatut kassipoega aastas. 10 isase peale tuleb juba 1000 poega jne. Umbes pooleaastaselt hakkavad need tegelased omakorda mehetegusid tegema. Lihtne matemaatika ütleb, mis saab edasi… Ei vaidle vastu, et kassil on maal ja õues käies parem, aga mis puutub siia kastreerimine? Vastupidiselt igasugu eelarvamustele teeb viljatuks tegemine looma elu lihtsamaks. Ei ole enam sirtsutamist ja kassikusehaisu, mis naabritele närvidele käib. Ei ole tüütuid instinkte, mis isased kodust pulma kaklema ajavad. Haavatud ja pulmakaklustest vigane isane on normaalne nähtus? Pulmast mitte koju jõudev lemmik… Vaevalt. Lisaks haigused, mida hulkuvatelt kassidelt korjatakse. See nö “maakamentaliteet” on tänapäeval iganenud nähtus ja inimesed, kes oma loomadest hoolivad, on sellest ammu aru saanud. Ütlete, et nii on kogu aeg olnud? Miks te siis ise uuenduste ja muudatustega kaasas käite? Miks te sõidate autoga, kasutate netti ja mobiiltelefone, ostate toitu marketitest, loete ajalehti – ühesõnaga elate mugavat ja kaasaegset elu? Elage ka ise nii, nagu “kogu aeg on elatud” – peeruvalgel ja end korilusega elatades. Miks on nii paljude meelest loomapidamiskultuur keskaega kinni jäänud? Toidust rääkides, kas te ise ostate vorsti, kus pole grammigi liha sees? Vaevalt. Miks te siis söödate loomale poekrõbinaid, mis suures osas koosnevad teraviljast ja muust saastast, mis pole kassile loomuomane toit? See saast tekitab kassidele(just eriti isastele) põie ja neeruprobleeme ja kui teie kass on nö vabakäigul ja asjatab õues, siis ei pruugi te probleemist enne aru saada, kui on juba hilja. Siis ongi 2 valikut – kas maksta sadadesse eurodesse ulatuvaid ravikulusid või oma lemmik lihtsalt magama lasta panna. Ja seda lihtsalt seetõttu, et “loomapoe või kliinikutoit on mõttetu kulutus”. Ei ole mõttetu, on vaid mõned eurod kallim. Viimane aeg on oma suhtumist muuta, või siis… tehke loomadele teene ja ärge neil lihtsalt endale võtke.
“See vana hea meetod” toob sulle sellised trahvid kaela, et niutsud.
Tundub et varsti hakkab kuskil küüliku liha odavnema.
Kui kodudesse andmise tingimused on nii karmid, siis palun avalikustage need ka oma kodulehel saareloomad.ee, et inimene, kes tahaks kassi võtta, teaks enne, mis teda ees ootab. Kui need on avalikud, siis oleks inimesed palju informeeritumad, mis neid hiljem ees ootab.
Samuti võiks olla avalikustatud hoiukodudesse andmise tingimused!
Poleks paha need teinekord ka ajalehes avaldada, siis saaks ka “maakas” asjast aimu! Aitäh!
Mis see keskaeg siia puutub? Kass pole peale kastreerimist-steriliseerimist enam õige kass ja kassi koht pole ainult toas, ta peab saama vabalt omi asju toimetada! Mis kass see on, kes kardab ümbritsevat keskkonda, teisi sookaaslasi vihkab ja läheb aina paksemaks kuna tal puudub võimalus elada normaalset kassielu!
Sul täiesti õigus, küsin veel, et kes need steriliseerimised ja kastreerimised kinni maksab, mida loomakliinik teostab ja miks on tänapäeval lemmiklooma pidamisest tehtud luksus ning kas need kaks küsimust pole mitte omavahel tihedalt seotud?
Kassid – nii emased kui isased on ka peale steriliseerimist/ kastreerimist Õiged kassid:)
Isane kõutsike on soovitav “ümber lõigata” 9 – 12 kuu vanuselt, siis on ta ka peale seda delikaatset toimingut piisavalt isase iseloomuga:) Kassid on peale lõikamist kodulembesed, isased sirtsutavad vähem, ei kakle aga saa ka võitlushaavu. Poekrõbinaid võib küll mõõdukalt anda aga sinna juurde peaks sel juhul käima värske liha/ kala või rupskid. Kass on siiski kiskja – lihasööja loom:)
Ringikakerdav ,pidevalt katkikistud kõrvade ja nahaga isane kass, pidev kassikuse hais ūmber maja-see on siis normaalne. Minu isane kõuts peale kastreerimist hoiab endiselt oma ala puhta teistest kassidest, ka koertest, möllab ringi, ei ole paks, ainuke “viga” jah, et ” pulmas” ei kooserda
tapke maha,rahu majas,ei pea vinguma,niikuinii tuleb pidevalt juurde ja jõlguvad linnas,kass on kole
Kastreeritud-steriliseeritud kass on kass nagu iga teine, õues omi asju toimetades ja õige toitumise juures ei lähe ükski loom paksuks. Just sellised valearusaamad ongi nö keskajast pärit. Kardab ümbritsevat keskkonda? Vihkab teisi sookaaslasi??? Kui see nii oleks, mis valemiga siis Turvakodus 70 kassi 60 ruutmeetri peale kaklemata ära mahuvad? Ükski tänapäeva haritud ja intelligentne inimene, kes lugeda oskab, sellist lolli juttu suust välja ei aja. Keegi ei väidagi, et kass peab olema ainult toas. Ei pea, aga näiteks linnatingimustes tohib vaid kastreeritud-steriliseeritud, kiibitud ja vaktsineeritud loom liikuda väljaspool oma territooriumit. Kujutan ette, kui vahva on oma lemmikut mitu korda aastas peale pulmas käimist kokku lappida ja ravitseda või kui lõbus on 2x aastas kassipoegi merekooli saata. Eriti lõbus võib olla oma oppimata vabakäigukassi asfaldilt kokku kraapida. Mul on tõsiselt kahju neis tloomadest, kes endile sellised omanikud on saanud.
Ei ole karmid, on elementaarsed. Kuna turvakodu vabatahtlikel on käed tööd täis just tänu oppimata loomadele, siis on ju loogiline, et me Turvakodust ühtegi looma oppimata koju ei saada. Poegade puhul kirjutab inimene alla lepingule, mis kohustab teda kassipoega sobivasse vanusesse jõudes oppima. Toiduteema on samuti elementaarne, seda ei räägi üksnes meie, see on üldteatud teema. Hoiukodudest oleme 1.5 aasta jooksul oi kui palju rääkinud nii lehtedes kui ka raadios. Kui kellelgi on kassivõtmise soov ja ta meile helistab, siis informeerime inimest personaalselt ja siis on tema valik, kelle või mille kasuks ta otsustab. Keegi ei käsi turvakodust looma võtta, kui tingimused ei sobi. Meie eesmärk on loomale leida võimalikult hea kodu, mitte temast iga hinna eest lahti saada.
vabandust, aga mu isane kass on ka peale kastreerimist rohkem isane kui mu kastreerimata mees……….
See veel puuduks, et mul oleks naisterahva mõttemaailm.
Ma ei hakka vastu kirjutama jutule, mis on kusagilt maha kirjutatud.
Minu küsimused on: Kus on teavitatud ka maakaid, et millised nõuded siis kassivõtjal on? Kõigil ei ole internetti. Palun võimalusel väljavõte ühest meie maakonna lehest.
Aga kui hakkate midagi ette kujutama, siis minu soovitus on risti ette lüüa. Katsuge ka sellest haisust seal oma turvakodus lahti saada. Selleks aitab koristamine.
Võtsin ka ise kass Leenu.Ta on ka üks mahajäetud kass olnud.Nüüd on ta väga tänulik ja puhas loom.Suur tänu vabatahtlikele,agaeelmisele kommenteerijale ütleksin,et mine appi ja ära vingu.
Mu kommentaar oli rohkem artikli autorile suunatud ja sõnaseletavat laadi. Sõna uputus tähendab ka uputamist.
Aga Editi sõnavõttudest kostuv ähvardus või sallimatus erinevate arvamuste suhtes ei ole mitte hea märk. Loomade turvakodu on hea ja õige asi. Selle ümber kogunevat energiat oleks arukas veidi suunata. Fanaatikuid võiks liiva vahetamisel ja muude käeliste tegevuste juures kasutada, avalikud sõnavõtud võiks mõne tasakaalukama persooni hooleks jätta.
..arvan, et tuleks lahti seletada hoiukodu mõiste. Maal ruumi jagub. Memmed- taadid ei tea netist midagi, ajalehejutsu ei saada vist aru. Tehke puust ja punasest selgeks, äkki jõuab kohale ja kiisud saavad ka päriskodud.
Maalile, kes soovitab kasse tappa, sest nad olevat koledad. Kulla, maali. Kole pole koduta kass vaid kole on kolededid tegusid tegev inimene. Alles möödunud nädalal tappis üks mees kasse, pekstes neid surnuks kaikaga ja kassipoegi vastu majaseina surnuks lüües. Kuidas seda tegu nimetada? Tapmiseks kindlasti.Kuna ise ei ole pealtnägija , siis kaebust esitada ei saa selle juhmardi/ jõhkardi kohta. Küla, kus selline asi juhtus, kardavad elanikud üksteisega riidu minna, räägitakse üksteisele, tuttavatele, mitte aga loomakaitsel.Seega võib järeldada, et tapmised jätkuvad.
Jah aga turvakodus on ikkagi kassiuputus, kuhu need kassid panna, sest lõputult ei jätku ju peresid, kes saaksid või tahaksid endale kassi võtta!? Kunagi varem pole nii palju kasse Kuressaare linnas olnud, kuidas selline olukord tekkida sai?
peale steriliseerimist-kastreerimist enam kaugeltki samad, kes nad olid enne, ärge palun valetage! Kuna kassil kaob sugutung ja teda ei kaasata enam pulmamängudesse (mis on kassile looduse poolt määratud instinkt) muutub ta nukraks, tigedaks teiste kasside vastu ning hakkab aina enam lohutust otsima toidust. Me elame inimesekeskses maailmas ja ei arvesta loomade tegelike vajadustega, vaid püüame neid oma tahtmist mööda endale sobivamaks ja mugavamaks lõigata, eks aeg näitab, kas see on just kõige õigem tee.
See on sama jabur jutt kui paksukeste vabandus, et nende kehakaal on tingitud geenidest. Rohkem liikumist ja veidike toidusedeli jälgimist, muud polegi vaja.
Mul on olnud neli kassi, kõik kastreeritud või steriliseeritud ja mitte keegi neist pole vihane või paks olnud. Ka mitte need kaks (isane ja emane), kes ongi ainult toakassid. Mängulust säilib kõrge vanuseni, sõbralikud ja rõõmsad, üksteisega ei kiskle, inimesi armastavad.
Jah, kass ju võib end paksuks süüa, aga see on sulaselgest stressist, sellesama pärast tuleb ka tigedus. Stress aga tuleb siis kui loomast ei hoolita. Ükskõikne hoolimatu inimene suudab ka teisel inimesel elu ära rikkuda, mis siis veel kassist rääkida…
Kui inimene võtab omale kassi ja temast ei hooli, siis ei saa ta ka kunagi loota, et kass temasse erilise kiindumusega suhtuks.
Oppide ainuke miinus ongi krõbe hind, mingit muud miinust otsida on teadmatusest tulenev virisemine.
Heinole tahaks öelda nii mõnegi kurjema sõna, aga ju jääb. Sellise paindumatu “ürgisase” suhtumisega saab ta neid kindlasti kodus naise käest kah hulgi kuulda, kui seda naist üldse on.
Mind küll ei teavitatud kassi loovutamise tingimustest. Saime neist teada allles siis kui läksime kassi koju tooma. Eelnevalt polnud lepingu sõlmimisest juttugi!?! Võiks ikka õiget juttu rääkida…
et kui meesterahvas hirmdaste kassist hoolib, jääb ta vanatüdrukuks;) Tundub, et siin fanaatiliste kassiarmastajatena sõna võtjad on ka seda tüüpi, nad ei salli kohe mitte üks raas ürgisaseid. Mis puutub kassist hoolimisse, siis võin julgelt õelda, et meie pere emane kass oli sai tunda täiesti normaalset hoolivat suhtumist, küll mitte apteegikrõbuskite näol- tema armastas vaid poekrõbuskeid ja keedetud kala. Ta tõi ilmale mitu pesakonda poegi, kes kõik leidsid omale kodu. Peale steriliseerimist meie rahumeelne ja sõbralik kass muutus täiesti, ei lasknud ennast sülle võtta, ôues ründas teisi emaseid kasse, lõpuks hoidis omaette ja läks rasva, sest tal kadus ka soov kassi kombel ringi liikuda. Elas ta sellele vaatamata 14 aastaseks, siis lahkus.
Mitte meesterahvas vaid naisterahvas
Stress ei tule vaid sellest kui loomast ei hoolita, vat kus tuli siin loomade hingeelu ekspert välja. Stress tuleb loomadel ennekõike sellest kui nad sigimisealistena ei saa sigida! Kas kellegi eesmärk on kassidest hoolimise sildi all kassisugu hoopis hävitada, sest mis muud saab juhtuda kui kõik isased kastreerida?
Olen maakaga nõus. Hoiukodu tähendab ju teil, et kass ei tohi välja pääseda ja mitut muud tingimust veel. Tark oleks tõesti hoiukodu pakkujaid üles kutsudes ka tingimustest teavitada.
Ei jõua kõiki kasse päästa, see ei ole võimalik. Selle pärast nad nii palju sigivadki et looduse reeglipärasus näeb ette, et ellu jäävad ainult vähesed tugevad. Kui ausalt järele mõelda, siis on hulkuvate kassipoegade päästmine looduse tasakaalu rikkumine. Ja kassi toas pidamine on loomapiinamine. Kass on vabana sündinud hing kel peab olema vabadus tulla ja minna siis kui ta ise tahab. Hea peremehe-perenaise juurde tuleb kass igal õhtul tagasi. Ise.
ometi üks selge mõistusega kirjutatud kommentaar – loomad ei peaks maksma inimeste “kiiksude” eest
Väga õige! Kass on vaba hing ja tahab kõndida omapead! Kõige jaburam vaatepilt on jalutusrihma otsas vastumeelselt ja arglikult ringi talutatav kass.
Väga õige! Kass on vaba hing ja tahab kõndida omapead! Kõige jaburam vaatepilt on jalutusrihma otsas vastumeelselt ja arglikult ringi talutatav kass.