Saarlased meenutavad laulu- ja tantsupidu vaid ülivõrdes (2)

LAULUD NÜÜD KÕLAVAD: Laulupeo rongkäigus (vasakult) endine Leisi koolijuht Tõnu Erin, dirigent ja mitme rühma juhendaja Tiina Oks, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ja Pärsama külakoori dirigent Sirje Torn. Foto: Tuuli Pärtel

LAULUD NÜÜD KÕLAVAD: Laulupeo rongkäigus (vasakult) endine Leisi koolijuht Tõnu Erin, dirigent ja mitme rühma juhendaja Tiina Oks, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep ja Pärsama külakoori dirigent Sirje Torn. Foto: Tuuli Pärtel

Tänavune laulu- ja tantsupidu “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kandis sõnulseletamatuid emotsioone ja andis häid tundeid lauljate ja tantsijate südameisse.

Anu Hiiuväin segakoorist Eysysla ütles, et laulupidu on eriline ja sealt ei käida otsimas mugavusi, vaid laulupeotunnet. “Laulupeotunne on minu jaoks see, kui olla koos oma koorikaaslastega ööl ja päeval, magada võimlas külg-külje kõrval madratsil koos kõigi Saaremaa segakooridega, süüa koolisöökla sööki, trollis ühe jala peal seista, mahutada ennast ühendkooride ajal laulukaare alla koos 20 000 inimesega,” rääkis Hiiuväin, lisades, et seda kõike saab kogeda ainult laulupeol otsast lõpuni osaledes. “Võimlas magamise võimalus ehmatas esimese hooga ära, kuid oli üks ägedamaid ja meeldejäävamaid osi laulupeo olmepoolel.”

Hiiuväin ei mõista inimesi, kes otsivad peos puudusi. “See laulupidu oli osaleja jaoks väga läbi mõeldud ja sujuva korraldusega. Suur tänu saarlasest peoliste sõitmise ja peol olemise eest hoolitsejatele!”

Anu Hiiuväina hinge puudutasid pisarateni vähemalt kaks kohta. Kui Pärt Uusberg “Muusikat” ise dirigeeris ja tegi seda südamest, nii nagu tema selle laulu on loonud. Ning kui peo kunstilisele juhile Hirvo Survale andis maestro Eri Klas üle Gustav Ernesaksa dirigendikepi. “”Muusika” ja “Puudutus” olid selle peo ühed ilusamad laulud mu enda lauldud lauludest. Laulupidu on just nii hea, kui hea inimene sa ise oled. Minul oli väga ilus laulupidu, ülev ja ülendav,” õhkas Hiiuväin.

Orissaare segakoori Horele koorivanem Katrin Kand märkis samuti, et tegemist oli väga võimsa peoga. Valikkooride kontserdil osales Saaremaalt ainsa segakoorina Horele, kel tuli selleks puhuks ära õppida topeltlaulud. “Aga selle nimel tasus tööd teha, et peole saada, sest tõesti, tegemist oli väga ilusa peoga,” kinnitas Kand.

Orissaare noorterühma Viirelind tantsijal, tantsupeol esmakordselt osalenud Priit Alasel, on tunded ja meeleolu senimaani üleval. “Väga viis pluss tunne on,” rääkis noormees, lisades samas, et oli muidugi ka väsitav ning jaladki annavad veel tunda, kuid meeleolu korvab kõik valu ja higi, mis valatud. “See oli üks ütlemata hea kogemus ning kindlasti läheksin veel,” kinnitas äsja gümnaasiumi lõpetanud noormees, kes plaanib rahvatantsuga jätkata.

“Vaatasin neid meestetantse ning tahaksin neid ka edaspidi tantsida.”

Kultuuripisiku on noormees saanud juba varases lapsepõlves, 5-aastasena osales ta “Laululindudel” ning ta on lõpetanud ka muusikakooli. Samuti laulab ta ema ning vanaema teeb rahvariideid.

Maie Alas segarühmast Lender tunnistas, et pidu puudutas ja muljed on väga head. “Ei saagi kuidagi teistmoodi olla,” naeris koos abikaasaga ligi 25 aastat jalga keerutanud Maie. Tema väsimust ei tundnud. “See kõik on puhas rõõm ning selle nimel on ju aasta aega trenni tehtud,” märkis ta, lisades, et saadud emotsioon kaalub väsimuse üle.

Maie suguvõsas on järjepidevus olemas, tantsis isa, tantsib vend, õde ja abikaasa ning nüüd ka poeg.

Laimjala naiskoori dirigent Ilvi Pihl osales peol esimest korda juhendajana. Ka lapsena on ta käinud laulu- ja tantsupeol, hiljem ka lauljana profikoorides. “Tahan öelda, et “Aja puudutus. Puudutuse aeg” oli tõesti hästi huvitav, sest inimesed olid ääretult sõbralikud ja lahked, nagu peo nimetus eeldaski. See üleskutse on puudutanud kõikide südameid,” kinnitas Pihl.

Tornimäe segarühma tantsija Elle Mäe ütles, et peo teema puudutas kõikide hingesid. Hea on olnud seda puudutatust ka edasi anda. “Ma olen Saaremaal seda puudutust nii palju edasi andnud,” naeris Mäe, kelle sõnul ei saanud laulupeol massi hulgas arugi, kus lõppesid lauljad ja kus algas publik. “Eriti meeldis, et noored nii aktiivselt kaasa laulsid.”

Orissaare gümnaasiumi vilistlane Liina Jõgi, Toronto ühes esinduslikumas vanadekodus administraatorina töötav ning Toronto Eesti Majas pisikestele emakeelt õpetav ja laste rahvatantsurühma juhendav Jõgi tuli kodumaale just selleks peoks. “See kõik oli tohutult palju suurem, kui olen kunagi arvanud,” tõi esmakordselt suurel peol osalenud Kungla segarühmas tantsiv Jõgi välja. Tema sõnul on raske kõike sõnadesse panna, kuna tegemist oli tõeliselt vapustava kogemusega.

Print Friendly, PDF & Email