Margus Hiet: Saare Kütusel pole “külmad jaamad” plaanis

ROONIMÄEL TANKIMAS: Margus Hieti sõnutsi võib mõne uue tankla avamise peale mõelda, kui inimeste ostujõud on kasvanud ja autode hulk samuti. Foto: Sander Ilvest

ROONIMÄEL TANKIMAS: Margus Hieti sõnutsi võib mõne uue tankla avamise peale mõelda, kui inimeste ostujõud on kasvanud ja autode hulk samuti. Foto: Sander Ilvest

Veerandsaja-aastaseks saanud Saare Kütusel on elujõulisena püsida muu hulgas aidanud head töötajad. Nõnda pole ime, et ettevõtte juht Margus Hiet automaattanklatest ei unista – inimestele peab ikka tööd andma.

Saare Kütus tähistas oma 25. juubelisünnipäeva. Sama kaua olete teie seda firmat juhtinud. Millise pilguga neile aastatele tagasi vaatate?
25 aastat ei ole vähe, aga pole ka palju. On selline paras number, mille puhul tõesti võib juba tagasi vaadata.

Algusajad olid ikka natuke teistsugused. Kui praegu, mil kütust jagub, on küsimus, kellele kütust müüa, siis tol ajal oli küsimus, kust kütust saada? Kliente, kes oleks tahtnud osta, oli palju.

Aga ajad on ikka head olnud valdavalt?
On ka hulle aegu olnud. Elu pole meil niisama roosiline midagi olnud siin. Mõlemaid on olnud, halbu ja häid aegu.

Eesti Õliühing valis teid 2001. aastal aasta kütuseärimeheks. Üheks põhjuseks oli, et olite suutnud ehitada Lääne-Eesti saartel üles tugeva regionaalse ettevõtte. Kas on olnud keeruline konkurentsis püsida?
Praegu on Saaremaal praktiliselt kõik kütusefirmad kohal. Kui võrrelda mõne teise maakonnaga, siis on aastaid olnud konkurents ikka väga tihe. Ei ole siin lihtne midagi olnud.

On teil kosjas ka käidud?
Kõik küsivad seda. Aga nii ei saa öelda päris. Ütleme nii, et teeme paljude firmadega koostööd. Koostöö on oluline.

Kas või miks on oluline, et maakonnas oleks vähemalt üks n-ö oma kütusemüügiga tegelev firma?
Hea küsimus. Aastaid oleme toetanud Saaremaal igasugu ettevõtmisi alustades ooperipäevadest ja lõpetades Saaremaa ralliga. Suurtel firmadel ei ole vahest nii lihtne ja mõttekas toetada mingisuguseid kohalikke üritusi. Seda esiteks.

Teiseks on hästi palju kliente, kel on oma vajadused, millega me saame arvestada. Kliendil on lihtsam, klient tunneb meid ja meie tunneme klienti.
Oluline on ka see, et anname Saaremaa inimestele tööd. Automaattanklad seda kahjuks ei tee niimoodi. Saare Kütuses on 28 töötajat.

Aja jooksul on Saare Kütus tanklate arvu kasvatanud. Kas praeguseks on nendega lagi käes või võiks äkki veel mõni kuskil olla?
Seda on raske öelda. Alati võid ju igale poole tankla ehitada, aga kas see kasumlik on? Mine tea, kui aastatega inimeste ostujõud ja autode hulk suureneb, siis kindlasti on mõistlik mõni tankla juurde teha.

Suures plaanis on asi aga nendega siiski päris piiri peal juba. Praegu on meil kaheksa jaama, kolm on sadamas, mis on ainult suviti avatud.

Mis on Saare Kütuse tugevus, mis on aidanud veerandsada aastat vastu pidada?
Meie kliendid ja meie töötajad. Tänada tuleb kliente ja koostööpartnereid.

Inimesed on meil tublid. Algusest peale on meil tööl olnud neli inimest, palju on ka neid, kes on töötanud meil 15 aastat. Ja neid, kes üle kümne aasta. Vaid väike ports on neid, kes on vähem aega olnud.

Inimesi huvitab alati tulevik. Milline saab olema Saare Kütuse tulevik?
Helge tulevik, mis seal ikka! Tuleviku ennustamine on tänamatu töö. Loodame, et meil läheb hästi ja läheb ka kõigil teistel hästi. Et oleks inimesi ja inimestel tööd.

Meil pole plaanis minna üle n-ö külmade jaamade peale. Tahame jätkata samas formaadis.

Roomassaare jaam on näiteks 25 aastat juba olnud, lihtne oleks öelda, et – ah, paneks kinni, oleks palju lihtsam, aga inimesed jääks ju tööta. Inimesed on olulised.

Saarte Kütuse Roonimäe tankla naaber Olerex tegi hiljuti suure uuenduskuuri läbi. Kas on plaan ehk mõningast värskust tuua ka Roonimäele?
Meil on kogu aeg plaanid, aga plaanide puhul on oluline jääda ikkagi reaalsusse. Ma ei saa praegu niimoodi öelda, mis temaga ette võtta võiks, aga midagi peab tegema küll.

Roonimäe tankla on omal ajal tehtud Soome tanklate eeskujul, ta oli uudne. Soomes on aga teistmoodi, seal on tankla hommikul kell 10 juba inimesi täis, istuvad seal kohvikus, mängivad kaarte – nagu külakeskus. Meil sellist kommet ei ole.

Midagi peab tegema, aga vaatame, mida täpsemalt. Peab mõtlema, peab mõtlema…

Kuidas teil püsiklientidega lood on?
Nendega on meil hästi. Meil on väga lojaalsed ja head kliendid. On ikka algusest peale oldud klientideks ja tõesti, kliendid on meil tõepoolest head.

Olete ka Saaremaa Merispordi Seltsi kommodoor. Kuidas te purjetamiseni jõudsite?
Ikka koolist. Kõik inimesed Saaremaal peaks, võiks purjetada! Praegu on aga nii palju erinevaid spordialasid, toona nii palju võimalusi polnud. Tol ajal lihtsalt juhtus nii ja nüüd nii ongi.

Kui sageli teil on mahti jahiga merel käia? On teil oma jaht?
Meil on kamba peale. Üksi jahti pidada ei ole mõistlik. Võib, aga see pole lihtsalt mõistlik. Kui minna merele, siis ikka pundiga. Sa ei jõua seda üksi lihtsalt piisavalt kasutada.

Kõigil on hea meel, kui saame koos minna. Sõidame võistlusi lusti pärast. Aga meil on jah, neljas jaht juba.

2007. aastal tunnistati Saaremaa Merispordi Selts teie juhtimisel üleriigiliselt parimaks klubiks, kaks aastat tagasi saite Saare maakonna aasta klubijuhi austava nimetuse. Mis te ise arvate, mis on selle edu taga olnud?
Parim klubi valitakse võistluste sportlike tulemuste põhjal. Ega seal muud olegi. Puhtalt sportlikud tulemused. Aga meil on alati hea meel, kui meie noortel hästi läheb.

Klubijuhi puhul ma ei teagi…, keegi on nii hinnanud, valinud.

Üsna kohe-varsti algab Muhu väina regatt jälle pihta. Kuivõrd seda ootate?
Oleme üheks korraldajaks ja püüame ikka anda endast parima.

Eelmisel aastal olime esimest korda korraldamas, siis oli tagasiside purjetajailt selline, et tegemist oli ühe aastate parima regatiga. Kõik oli tasakaalus, sport ja kultuuriprogramm ning kõik muu sinna juurde.

Kas purjetamist võib lugeda te hobiks?
See on ikka hobi jah, palka ei saa me sellest sentigi.

Kui Saare Kütuse teemadel veel kõnelda, siis mainisite ennist, et firma on toetanud erinevaid kohalikke ettevõtmisi, suuremaid ja väiksemaid. Kas käiakse tihti küsimas, et olge nii head ja toetage?
Ikka käiakse ja oleme toetanud ka. Püüame aidata, kui on võimalus, sest hea on, kui saab inimestele rõõmu valmistada. Vabariigi seadused seda toetamist aga paraku nii väga ei soosi.

Oleme siiski toetanud noorte meremeeste klubi, invaühingut, kammerkoori, rallit ja nii edasi. Kui saame, siis aitame, kui ei saa, siis ei saa aidata.

Print Friendly, PDF & Email