Kõrgkoolidesse astujad: panustame mitmele kaardile (9)

Käes on kõrgkoolidesse astumise aeg ning paljudel saarlastelgi plaanid edasiõppimise osas tehtud. Lävendid on kooliti erinevad – mõnda pääseb õppima vaid keskmise hinde või eksamitulemuste alusel, mõnes tuleb “maadelda” katsetega. Ainult ühele kaardile panustada ei tasu, igaks juhuks tasub õnne proovida mitmel erialal, leiavad tänavu gümnaasiumi lõpetanud noored.

Laura Oolup, Kuressaare gümnaasiumi vilistlane:
Mina soovin astuda Tartu ülikooli riigiteadusi õppima. Sel erialal nõutakse akadeemilist testi. Test ja erialane vestlus annavad kokku 60% kogu punktisummast. 20% ja 20% annavad eesti keele ja matemaatika eksam. Kuna mul läks inglise keele vabariiklikul olümpiaadil väga hästi, siis pääsen erialakatsetest. Mul on punktid koos, nüüd ootan, millal sissesaanute nimekirjad avalikustatakse.

Medal (Laura lõpetas KG kuldmedaliga – toim) kindlustab kohta pingereas, andes punkte juurde. Näiteks TTÜ-s logistikaerialal jäi mul algul lävendist küll veidi puudu, aga tänu medalile sain lävendi ületada. Seega võin öelda, et põhimõtteliselt olen kooli sisse saanud.

Mina olen praeguse kõrgkoolidesse astumise süsteemiga, kus iga kool kehtestab ise erialased nõuded, rahul. Tartu ülikooli puhul on nii, et kui nõutud punkte kokku ei saa, siis õppima ei pääse. See piirmäär on paratamatult kõrgeks seatud – see näitab, et tahetakse rõhku panna kvaliteedile. Et Tartu ülikool nõuab erialast vestlust, on väga hea – nii saab inimene näidata, missugune on ta ise, missugused on tema teadmised ja silmaring.

Paratamatult on koole, kuhu on raskem sisse saada, ja neid, kuhu on astuda kergem. Sisse võid ju saada, aga kuidas edasi? Kui välja langed, järelikult polnud valik õige.

Ainult ühte valikut alati usaldada ei saa. Proovida tasub mitmele erialale – tagala tuleb igaks juhuks kindlustada.

Johanna Suurhans, Kuressaare gümnaasiumi vilistlane:
Kui mõne jaoks on numbrid igavad ja kuivad, siis minu jaoks, vastupidi, huvitavad. Kuna mulle meeldib matemaatika ja statistika, eelistan majanduserialasid.

Kandideerisin TTÜ Tallinna kolledžisse majandusarvestuse erialale. Sellele rakenduserialale pääseb õppima ainult keskmise hinde alusel. Sealne lävend on päris kõrge – keskmine hinne 4,9 – ja õppima pääsevadki ainult medaliga lõpetanud.

Sel aastal võetakse vastu kakskümmend inimest, aga kandideerinud on juba 15 kuldmedalisti. Mina olen praegu pingereas kahekümne teine. Loodan, et keegi eestpoolt loobub – siis õnnestuks mul sisse saada.

Veel kandideerisin TTÜ-sse avaliku sektori majandust õppima. Sellel, bakalaureuseerialal olen kindlalt sees, kuna mul olid piisavalt head eksamitulemused.

Seal vaadatigi ainult matemaatika ja eesti keele eksami tulemusi. Mingeid katseid ei olnud, kohapeale minema ei pidanud – seega oli mul isegi päris lihtne.

Hea, et intervjuud ei nõutud – see, kuidas küsimustega “piinatakse”, võib olla üsna karm. Sõbrannale, kes tahtis Tallinna ülikooli sisearhitektuuri õppima minna, tuli pärast intervjuud meil, et ta on konkurentsist väljas.

Leian, et medali nimel (Johanna lõpetas KG hõbemedaliga – toim) tasus pingutada – see annab palju juurde, just TTÜ-s. Kui ma poleks medalit saanud, oleksin kohe konkurentsist väljas olnud.

Proovida tasub ikka mitmele erialale – sa ei saa ju kunagi sada protsenti kindel olla, et just seda õppima pääsed, mida tahad. Eriti siis, kui pead enne käima katsetel ja intervjuudel, esseesid kirjutama.

Kaspar Viilup, Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane:
Plaanin Tallinna ülikooli ajakirjandust õppima minna. Katsed on ülehomme (homme – toim). Nõutakse esseed ja vestlust. Viiskümmend protsenti sisseastumistulemusest annab eesti keele eksami tulemus, ülejäänu tuleb kokku vestluse ja essee pealt.

Minu arvates on need nõudmised mõistlikud ja täiesti piisavad, ei midagi liiga keerulist või rasket.

Sisseastumiseks ma valmistunud eriti ei ole. Essee teema selgub ju kohapeal. Aga hoian silmad-kõrvad lahti ja loen palju.

TTÜ-st valisin elektroonika ja telekommunikatsiooni. Teatud mõttes on see ju samasse “auku” – samuti meediateema.

See, kas kõrgkooli on kerge või raske sisse saada, sõltub erialast. Pigem on see vist suhteliselt lihtne – kui oled gümnaasiumi lõpetanud normaalsete tulemustega.

Kui ma ei peaks kõrgkooli sisse saama, siis sellist plaani, et läheks kaitseväkke aega teenima, mul praegu ei ole.

Henri Rump, Kuressaare gümnaasiumi vilistlane:
Tulin just Tartu ülikoolist, kus käisin akadeemilist testi tegemas. Paras ajude ragistamine oli. Materjali oli tohutult – kolm tundi tööd. Arvan, et läks nii enam-vähem. Mul on heidetud üsna mitu õnge – valikut peab olema, siis on pärast lihtsam.

Tartu ülikoolist valisin näiteks ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala, Tallinna Tehnikakõrgkoolist logistika ja transpordi ning Maaülikoolis tehnoloogia ja tehnika. Praeguse seisuga eelistan neist viimati nimetatut.
Teine valik oleks Tallinna Tehnikakõrgkool.

Sisseastumistingimused on kooliti väga erinevad.

See, et Tallinna ülikooli saab sisse keskmise hinde alusel, oli mulle suureks üllatuseks. Väga hea hüppelaud just neile, kes pole valinud laia matemaatika riigieksamit.

Leian, et kui oleksin selle valinud, oleks mul kooli ja eriala valikul ikka tunduvalt kergem. Ilmselt oleksin juba päris mitmesse kooli sisse saanud ega oleks vaja sisseastumiskatsetele minna.

See on siiski hea, et sisseastumisnõuded kooliti erinevad. Ka neil gümnaasiumi lõpetanuil, kes ei ole valinud laia matemaatika eksamit, on mingid šansid olemas. Nad ei pea valima seda eriala, mis neile tegelikult ei sobi ja mida nad tegelikult õppida ei soovi.

Print Friendly, PDF & Email