Maaomavalitsused murravad riigiga piike

Eile Kihelkonna vallas koos olnud Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatus on vastu väikekoolide sulgemisele ja soovib, et kui juhul, kui valitsus paneb omavalitsustele sotsiaalhoolekande valdkonnas lisakohustusi, tuleb selleks eraldada ka raha.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) juhatuse esimees, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp ütles, et seekord arutasid nad juhatuse koosolekul peamiselt koolide rahastamist ja sotsiaalvaldkonda kuuluvaid küsimusi. Tema sõnul on pärast seda, kui Praxis avalikustas koolivõrgu prognoosuuringu, kõikjal hakatud kõnelema väikeste põhikoolide sulgemise otstarbekusest.

“Väga palju räägitakse, et kõik põhikoolid tuleb kiiresti võimalikult suureks teha, ja tundub, et ka haridusministeeriumi hoiak kaldub samas suunas,” ütles Müürsepp. “Meie oleme sellele vastu. Meie arvamus on, et põhikooli osa peab õpilase kodule olema võimalikult lähedal.”

See tähendab, et põhikoole ei tohiks koondada vaid suurematesse keskustesse. “Üleriigiline koolide rahastamismudel peab võimaldama, et ka täna olemasolevates põhikoolides töötavad õpetajad saaksid ikkagi head palka,” sõnastas Kurmet Müürsepp EMOL-i juhtkonna välja töötatud seisukoha hariduselu rahastamise küsimuses.

Teine teema, mida Tammese küla Anni turismitallu kogunenud EMOL-i juhtkond arutas, puudutas sotsiaalvaldkonda. Müürsepa sõnul tahetakse suurendada omavalitsuste osa mitmete sotsiaalteenuste osutamisel, samas on aga asja rahaline külg seaduseelnõus jäetud tähelepanuta.

“Oleme nõus, et just omavalitsus peab uues seaduseelnõus loetletud sotsiaalteenuseid osutama ja seni olemegi neid vabatahtlikult, n-ö projektipõhiselt ka osutanud,” rääkis ta. “Kui aga nende teenuste osutamine tehakse omavalitsustele kohustuslikuks, siis meie nõudmine on, et juurde peab tulema ka täpne rahaline kalkulatsioon, kui palju nende teenuste osutamine maksma läheb.”

Print Friendly, PDF & Email