Veel veidi homodest (28)

Lugesin 17. juuni Saarte Häälest Katrin Pautsi repliiki “Homo ei hammusta”. Tundsin, et nüüd on küll viimane aeg sulg haarata.

On hämmastav, et isik, kes arvab end suures valguses olevat ja mõned teised pimeduses, ei aima, et olukord võib olla suisa vastupidine.

Kõigepealt sellest, et ükski haritud inimene ei väljenda end nii, nagu Katrin Pauts Peeter Võsa kohta.

Viimane viis ükskord läbi väikese küsitluse, uurides inimestelt, mida nad arvavad sellest, kui nende poeg tahaks abielluda teise mehega. Kõik küsitletud vastasid selle peale, et see ei lähe mitte! Jutt oli mingist homoreklaamist. “Näete nüüd, et see reklaam on kallutatud,” lausus Võsa. Tundsin rõõmu, et eestlastel siiski tervet mõistust veel jätkub.

Minuealiste põlvkonda enam homodeks ringi ei kasvata. Mure on hoopis noorte pärast, kelle ajusid püütakse töödelda. Huvitav, kui kaua võidakse selle teema ümber veel hämada? On ju jumal andnud meile oma igavesed ja muutumatud seadused, mida pole vaja ühtepuhku ringi teha nagu meie riigi omi.

On kirjutatud, et kui mees magab mehega, nagu magatakse naisega, on see jumala meelest jäledus. Iseasi, kas inimene neid seadusi aktsepteerib. Jumal on andnud vaba valiku, kuid ühel päeval peab siiski igaüks oma tegudest aru andma.

Seetõttu olen ka Katrin Pautsiga ühes asjas peaaegu nõus. Tõepoolest poleks kellegi asi, mida keegi kodus teki all teeb, kuid homod viivad läbi suuri paraade, õhutades tavainimesi nende eluviise järgima.

Olen rääkinud homodest ka oma sõbra Antsuga. Tema kasutab “homo” asemel sõna “pede”. Ants arvab, et mitte meie ei pea kohanema “pededega”, vaid nemad peavad kohanema meiega. Vastasel juhul tehku nad kuhugi saarele omaette riik. Näis, kui kaua see riik püsiks.

Lõpuks on mul Katrin Pautsile ettepanek: mul on veel üks buklet “Kuidas tunda ära homoliikumise valed?”. Võib-olla soovite seda endale?

Bruno Bormann
Laimjala valla elanik

Print Friendly, PDF & Email