KÄED JÄÄVAD LÜHIKESEKS: Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo lubas politseid teavitada lahtisest majauksest. Selle eest on linnal võimalik omanikule ettekirjutus teha. Kui aga majal uksed-aknad kinni ja varisemisohtu pole, võib omanik oma varaga teha, mis tahab.
Foto: Sander Ilvest
Linnavalitsus tunnistab, et nende käed jäävad Kuressaare kolemajadega võitlemisel lühikeseks.
Poolteist aastat tagasi kirjutasime parkimisprobleemidest Kuressaares politsei- ja piirivalveameti (PPA) vastvalminud hoone juures. Siis sai tähelepanu juhitud ka uhke maja kõrval asuva “kolemaja” olukorrale.
Aega on mööda läinud piisavalt, aga probleemid ikka samad. Inimesed, kel tarvis politseimajas dokumente taotleda, pole rahul sellega, et auto tuleb jätta kaugele. Vahepeal on tuul Pihtla tee 9 hüljatud maja hoovil maha murdnud suure puu, mis aga jäänud ära koristamata.
Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo kasutada olevate paberite järgi oli linnavalitsusel viimati kirjavahetus maja omanikuga 26. juunil 2012. aastal, kui viimane soovis krundil olevad hooned lammutada.
Et jaanuaris 2012 oli omanik avaldanud soovi hooned rekonstrueerida, juhtis toonane abilinnapea Kalle Koov omaniku tähelepanu sellele, et lammutatud hoonete asemele uute ehitamine saab toimuda vaid detailplaneeringu algatamisega.
“Kevadel käisime politseiga kõik linnas olevad 30–40 kasutusest väljas olevat hoonet läbi. Antud majal oli sissepääs tõkestatud. Seega ettekirjutuseks põhjust polnud,” rääkis Kurisoo.’
Kuna eile oli maja välisuks poolest saati lahti murtud, lubas ta taas politsei poole pöörduda.
Parkimisteemat politseimaja juures linn kuidagi Kurisoo sõnul mõjutada ei saa. Abilinnapea ise jätab auto tavaliselt bussijaama taha parklasse, kui politseimajja läheb.
“Juhin tähelepanu sellele, et koostöös maaomanikuga sai ära silutud parkimiseks kasutatav ala Tallinna tänava ääres. Kahjuks ei õnnestunud saavutada kokkulepet maa linna omandisse saamiseks. Seega ei pea linn mõistlikuks suuremate investeeringute tegemist parklasse,” tõi ta näiteks.
Kinnistu aadressil Pihtla tee 9 aga on alates 16. märtsist 2012 juba kolmanda omaniku käes. Tomhold OÜ-lt läks see OÜ-le Alvekest ning detsembrist 2012 on krunt Alvin Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ omanduses.
Jaanuaris 2013 rääkis politseimaja vastas Karmeni tervisesalongi pidav Kersti Vaga Saarte Häälele, et politseimaja külastajad pargivad kinni nende ukseesise. Teha ei saa aga midagi, sest salongiesine parkla kuulub linnale.
Eile 21. tegutsemisaastat alustanud salongi perenaine pidi tunnistama, et vahepealse ajaga pole midagi muutunud. Jätkuvalt käivad nende maja ees parkimiseks luba küsimas politseimaja külastajad, samuti Pihtla poolt tulevad maainimesed, kes liinibussiga edasi mandrile sõidavad.
Hooti pargivad sinna terveks tööpäevaks oma autod ka politseinikud ise ning vahetust alustavad taksojuhid.
“Enim riivab silma aga üle tee asuv lagunenud maja,” viitas Vaga.
PPA nimel rääkinud pressiesindaja Kaja Graki sõnul ei võimalda praegune ehituslik olukord (päästesõidukite väljasõit hoovi poolt jms) klientide sõidukite parkimist ühishoone hoovis. “Ümberkaudsetel tänavatel ja bussijaama parklas on võimalik oma sõidukeid parkida,” täpsustas ta.
Võimalus hoovi oma autoga tulla on antud vaid puuetega inimestele. Selleks on eraldatud ka parkimiskoht.
“Selleks, et hoovi sõita, tuleb puudega inimesel oma vajadusest klienditeenindajale teada anda ja siis tagatakse võimalus hoovi sõitmiseks,” kinnitas Grak.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ega seal miilitsatare juures pole midagi targemat teha kui olla linnal järjekindlam kui seni.
Järgi ei tohi anda väljapressimisele nagu seda tegi Villingu nimeline tüüp,kes olles linna palgal haaras omale spordikeskuse juures pass´likku maatüki linnalt ja selle siis meie raha eest tagasi parseldas.
nii see oli – omal ajal, ca 20 a tagasi sai sealt Saare Kaluri võimlasse kehalise tundi minnes sagedasti üle aiavärava ronitud. Mingi hetk hakkas see “isetegevus” kellelegi pinda käima ja värav sai määrduva törvakihi koos okastraadiga. Peenema köhuga vennad mahtusid aga värava ja aia vahelisest praost ikkagi läbi :)
Nii saamatut ja vastutustundetut juttu ei tohi üks ametnik ajada! Omavalitsusel on mitmeid seaduslikke vahendeid korrastamata krundi/hoone omanikke korrale kutsuda. Ettekirjutus, hoiatus, sunniraha kuni sundvõõrandamiseni välja.
2012 suheldi,kaks aastat ei tehtud midagi?????
Tere tali, see kolemajade jutt on kivi linna kapsaaeda ja sõna otseses mõttes. Meie linn oleks juba ammu ilusam ja turvalisem, uuem ja sõbralikum, kui linn annaks kolemajade lammutuseks loa. Kahjuks segatakse jälgi ja poetakse muinsuskaitse taha. vaadake suured isad asju tänapäevase pilguga, me ei ela enam vene ajal. Kui muinasaeg nii tähtis on, korjame siis arvutid ja moblad kokku ja keelustame ka interneti. Saage ükskord suureks!!!!!
Miks see bussijaama ja Tallinna tänava vaheline suur plats nii auklik on?????
Kirjutises on ju kirjas, miks see plats selline on!
“Juhin tähelepanu sellele, et koostöös maaomanikuga sai ära silutud parkimiseks kasutatav ala Tallinna tänava ääres. Kahjuks ei õnnestunud saavutada kokkulepet maa linna omandisse saamiseks. Seega ei pea linn mõistlikuks suuremate investeeringute tegemist parklasse,” tõi ta näiteks
peaks selle Taruse firma erakinnistu olema. Ma tema asemel pindaks platsi ära ja teeks tasulise parkimise sinna. Tallinn siukest bisnessi täis.
Seda minagi….Lugesin ja sain aru küll,ei ole nii kirjaoskamatu midagi….
Aga aeg-ajalt saart ja saare päälinna väisates jätab see peatänava äärne plats veidi hooletu mulje…Pole vahet,kas linna omandus või kellegi teise….
if juures olev parkla on ju lausa õudus kuubis,kas linn siis ei saa omanikku korrale kutsuda.Ei ole just kõige vaesem inimene ka.
Saares ei maksa parkimise eest küll ükski normaalne inimene. Rae poe all vist on mingi märk tasulisele parkimisele, aga pole küll näinud, et keegi elu sees seal kontrolliks vöi veel vähem raha M-parkimise või füüsilisele parkimispiletile kulutaks. Europargi efekt saab toimida ainult juhul, kui kõigile suuremate tänavate ääristele panna keelumärgid. Reaalne vajadus selleks aga puudub, sest autosid tegelikult on ju suhteliselt vähe.
Kui maja on muinsuskaitse all, on omanik ju või sees: saab riigilt raha ja peab ise vaid omapoolt natuke pürokraatiat sebima. Linnal peaks minuteada selleks lausa muinsuskaitse inimene palgal olema, kes abistab.
Ja ajalooga hoonet saab nutikam pakkuda välismaa portaalides müüa, kui ei viitsi või jaksa või ei oska ise remondiga sebida. Ajalooga hoone on selline asi, mida hetkega kunstlikult juurde teha ei saa.
Äkki mainid ka, kes see linna palgal olev muinsuskaitse inimene siis on, kui tarkust juba nii palju on? Minu teada ei ole muinsuskaitse KOVide ülesanne ja seda mite kuskil Eestis.
Kui linn nii lihtsakäeliselt peale maksab, milleks siis selline soigumine? Kui kõik olukorraga rahul on, peaks ju harmooniline eksistents tagatud olema. Mina isiklikult pooldan neid kurikaelu(süütajaid) ja kui linn maksab riismete vaatamiseks, siis mina poetaks mõnda korjanduskasti, et see risu(puidust kolemajad) hoolimata korduvatele süütamistele ükskord ka lõpuni põleks. Jään oma seisukoha juurde, et linn oleks oluliselt rohkem korras, kui ohtliku riisme asemel oleks tühi plats.