Keskkonnaagentuuri kodulehel avaldatud ülevaates “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2014” tunnevad selle autorid Rauno Veeroja ja Peep Männil muret punahirve emasloomade liigse küttimise pärast saartel.
Ülevaates märgitakse, et Saare- ja ka Hiiumaal torkab silma murettekitav ja aina süvenev ülekaalukas emasloomade küttimise tendents. Vaatamata juba mitmel eelneval aastal soovitatud märksa tasakaalukamale küttimisstruktuurile, on nendes maakondades otsustatud paraku teisiti toimida ning valitud hirve asurkondade suunamisel vägagi käänuline ja libe tee, öeldakse ülevaates.
Ühelt poolt võivad emasloomade ülekaaluka küttimisega kaasneda soovimatud muutused sündivate vasikate soolises jaotuses. Näiteks on leitud, et polügaamsetel imetajatel, kelle isasloomad on emasloomadest kasvult oluliselt suuremad, sõltub järglase sugu üsna suurel määral emaslooma konditsioonist, vanusest ja sotsiaalsest staatusest – vanemad ja paremas konditsioonis isendid produtseerivad rohkem isaseid ning nooremad ja viletsamas konditsioonis isendid rohkem emaseid järglasi.
Emasjärglaste poole kaldu kipub olema just noorte esmasigijate järglaskond. Emaste segmendi intensiivse küttimise korral langeb aga kiiresti emasloomade oodatav eluiga ja tõenäosus jõuda parimasse reproduktiivsesse ikka. Tulemus on see, et asurkonna peamiselt noortest emasloomadest koosneva taastootva osa järglaskonnas domineerivad emased järglased. Koos asurkonna juurdekasvupotentsiaali olulise langusega, mis sigimisealiste emasloomade osakaalu vähenemisega tahes-tahtmata kaasneb, jääb asurkonda lisanduvate isasloomade osa veelgi kesisemaks ning oodatud positiivne efekt paljude kõrge trofeeväärtusega isasloomade näol jääb väga lühiajaliseks ja pöördub mõne aastaga vastupidiseks.
Jahimeeste n-ö lühinägelikkuse tõttu on hoopis kujundatud väliskeskkonna muutuste suhtes väga tundlik ja ebastabiilne asurkond. Siiski, märgivad ülevaate autorid, ei saa välistada ka seda, et tegelikult kütitud isendite seas oli 2014. aastal nii Saare- kui ka Hiiumaal hirvelehmade ja -pullide suhe märksa tasakaalukam ning osaliselt on ametlikult teada antud kütitud isendite soolised jaotused kohaliku jahindusnõukogu otsustega vastuollu mineku hirmus selliseks kunstlikult konstrueeritud.
Punahirvede küttimine on viimased seitse aastat pidevalt kasvanud, saavutades igal aastal üha uue rekordilise taseme. Erandiks ei olnud ka möödunud 2013. a jahihooaeg, mil Eestis kokku kütiti juba 1047 isendit. Nagu eelmistelgi aastatel moodustasid kütitud hirvedest valdava osa (ca 90%) Saare- ja Hiiumaal lastud isendid. Tingituna hirve kõrgest asustustihedusest ja sellega kaasnevatest probleemidest on nii Saare- kui ka Hiiumaal hirvede ohjeldamise üks peamisi eesmärke viimastel aastatel olnud arvukuse vähendamine märksa mõõdukamale tasemele. Seetõttu ületasid nii ulukiseireosakonna poolt eelmisel aastal soovitatud punahirve küttimiskvoodid kui ka lõpuks realiseerunud küttimismaht mõlemas maakonnas selgelt asurkonna arvutuslikku juurdekasvumäära.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
loendatakse metsloomi lennukitelt soojuskaameratega,oleks aeg ka eestis teada saada palju loomi tegelikult on.
no nüüd on tagajärg näha: suure ülemuse nõutud vähemalt 13 haruga pullid…
lased suure pulli ja pead ja pead”trahvi” maksma. Lased noorema, millel harusi vähe, ikka pead täie rauaga maksma, sest sellest oleks kasvand trofee vääriline pull. Siis ei tohiks ka hirvelehmi lasta, sest nemad sünnitavad vasika, millest kasvab tõenäoliselt trofee pull. Tulemus ongi, et vaesem jahimees ja pensionär jätabki paugu tegemata, kuna peab pool pensioni nagu trahviks ära maksma. Vähemalt ühes sektsioonis on karisusena tunduv seadus sellisel kujul juhatuse poolt vastu võetud, Kahjuks.
Juba aastaid lastakse hirvi saartel liiga palju, ei ole nad mingid väga suured “metsakahjurid” nagu mõningad härrad arvavad.
See on Ärmuse poliitika, hoidke pulle, pulli kaudau teenib raha jne. Aga on Hr Männil isegi Saaremaal hirve nillimas käinud. Paar aastat tagasi oli veel üks Peep kes lasi Mullutu lahe ääres hirvepulli ja pärast migi fotograaf leidis ja Vait võttis süü omaks ja koristas saraved.Saaremaa jahimees teeks nii nagu seda näevad ette loodusteadlaste ja jahinõukogu ette aga Ärmus loeb oma harusid ja näeb ainult raha. Lisaks on Saartel hirvi nii palju, et emaseid loomi on vaja piirata, kuna sealt tuleb järelkasv. Seda teavad ka väga hästi tänased loo analüütikud.
Hirved on palju hullemad metsalõhkujad kui põdrad. Põder laseb männid meetriseks kasvada enne kui neid sööma hakkab. Hirved aga panevad juba paariaastased kasvud nahka.
Juba aastaid on saartel hirvi ülemõistuse palju,veerand riigi asurkonnast on liigmisliig!Kütitakse arvukuse NORMI viimiseks!
Mändjala-Järve piirkonnas liiguvad suured 10-15 pealised hirvekarjad, jahimehed ei küti nendel väikestel eramaasiiludel. Tõeline probleem, sest 1,5m aed neid ei pea ja sügis-talv-kevad rüüstavad koduaedasid, söövad kõik mis kätte saavad. Samuti laasivad metsas noorendikud. Olukord on väljunud igasuguse kontrolli alt ja muutunud märgatavalt hullemaks just viimastel aastatel. Järelikult on juurdekasv nii tohutu.
hirvejaht algab 1.09, enne ei saa midagi teha
Läbi on vaja viia ka hundireform, sest võrreldes varasemaga on tõusnud huntide “optimaalne” arvukus Eestis viiekordselt!!!
Ei ole mõeldav – kogu Eesti karjakasvatusele ehitada “hundikindlaid” aedu ja tunda “heaolu” viie hundirikkama riigi hulka jõudmisest ning “nautida” hundirünnete ohtu kõigis Eesti maakondades!
Kas Peep männil ja Rauno Veeroja kokku arvestanud need miljonid, mida on nõudnud ja nõuab edasi selline hundikisklussurve kui huntide “optimaalne” arvukus on tõusnud kümmne aastaga viie kordselt?!
on samuti üle mõistuse hullud. 20 kuni 25-sed karjad teevad puhta vuugi, kui need millestki üle lähevad. Kuidas ma heina saan, kus ma karjatan – see ei huvita kedagi. Arvan, et jahimehed peavad võõrliigid lõpuks SAAREMAALT lõpetama.
O.A.
PõlKogu
varsti on siis tühi maa.
L.I. Brežnev