“PÕRNIKAS”: Ida-Niidu lasteaia arhitektuurikonkursi parimaks tööks kuulutati novembris ideekavand, mille autorid on arhitektid Toivo Tammik ja Veiko Vahtrik.
AB Ansambela
Linnavalitsus soovib, et Kuressaarega ühtset haridusruumi jagav Kaarma vald panustaks Ida-Niidu lasteaia rekonstrueerimisse 791 000 euroga.
Kaarma vallavanemale Andres Tinnole adresseeritud kirjas on lasteaia rekonstrueerimise maksumuseks esialgsete hinnangute järgi märgitud 3,5 miljonit eurot. Kaarma valla osaluseks on selles – vastavalt ühise haridusruumi lepingule ja arvestades Kaarma valla laste osakaalu äsja lõppenud õppeaastal, 22,6% lasteaialaste üldarvust – arvutatud 791 000 eurot.
Linnavalitsus palub Kaarma vallal seoses lasteaia rekonstrueerimisega suurenevate kulutustega arvestada ning planeerida vajalik raha valla järgmiste aastate eelarvetesse.
“Kui oleme selle lepingu kahepoolselt vastu võtnud, siis peavad ikka mõlemad pooled panustama,” ütles linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Tiia Leppik. “Kuidas see makstakse, ühes või mitmes osas, hakkame Kaarma vallaga arutama. Kindlasti ei põruta me jalaga vastu maad, et olgu see raha olemas.”
“Ilmselgelt on tegemist suure summaga ja see vajab veel Kuressaare linnaga läbirääkimist,” kommenteeris linnavalitsuse soovi ja kirjas märgitud rahasumma suurust Kaarma vallavanem Andres Tinno.
Tinno sõnul saab linna küsitud summa maksmine kõne alla tulla laenuna või ajatamisega ligi kümne aasta peale. “See on sisuliselt sama ja vajab volikogu nõusolekut,” lisas Andres Tinno.
Vallavanema andmeil käib Kaarma valla lapsi Kuressaare lasteaedades ligi 250, neist pea 80 Ida-Niidu lasteaias.
“Ega Kuressaarelgi ole seda raha tagataskust võtta – ka linn peab laenu võtma,” tõdes Tiia Leppik.
Projekt Ida-Niidu lasteaia rekonstrueerimiseks on valmis ja lähiajal kuulutatakse välja riigihange ehitaja leidmiseks. Kava kohaselt kolitakse lasteaiarühmad sügisel algavaks õppeaastaks asenduspindadele. Töödega plaanitakse lõpule jõuda 2015. aasta suvel.
Kaarma vallalt ootab linnavalitsus tagasisidet 2. juuliks.
“Ühtlasi tuletame meelde, et maikuus toimunud kokkusaamisel leppisime kokku ühise haridusruumi tingimuste täpsustamise vajaduse nii praeguse Kaarma valla osas kui seda enam tulevase ühisvalla puhul,” märgitakse Kaarma vallavalitsusele saadetud kirjas. “Jääme ka antud küsimuses ootama Kaarma valla poolt ette valmistatud täpsustatud piirkondade eelnõu projekti, et ühises kokkuleppes jõuda lepingu tingimuste täpsustamiseni.”
Loe ka juhtkirja lk 5.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kolme valla ühinemislepingu üks lisadest on investeeringute kava, kus linna poolt nõutut ette nähtud pole. Leping koos lisadega on aga volikogudelt juba kinnituse saanud. Seega ei saa Kaarma seda raha isegi lubada mitte. Samas on Kaarma ka kõige suurema laenukooemusega liituja, kes peab uusi investeeringuid saama viimasena, Kärla, kelle kohustuste koormus on kolmest kõige väiksem, peab oma asjad kõige enne korda saama. Nii et linn imegu käppa, pole võimalik!
oli praeguse maxima koha peal toimiv ja kena lasteaed. Miks lõhuti vana. ümber linna laget maad küllaga, ehitatagu või mitu maximat .
Oli nii toesti aga hea et seda kena lasteaeda enam remontida tule ja tühjana säilitada ka ju mottetu.
mis loogika see veel on, et kui on “suurim laenukoormus, peab saama investeeringuid viimasena”.
Targad investeeringud on just see lahendus, et suurendada valla cash flow-d.
on täiesti olemas. Kärlal pole vaja kinni maksta Kaarma ja Lümanda võlgasid. Eriti rahalisi kohustusi, mis ei mahu ühinemislepingu raamidesse. Saaremaa Valla puhul võib see summa suureneda veelgi, kui ühise haridusruumi leping laieneb ka Lümanda ja Kärla territooriumile.
Kas ei ole targem hakata tegutsema siis, kui kõik on otsustatud ja rahad kindlad? Milleks kolida praegu? Sellise seisuga on väga kahtlane, et Ida-Niidu lasteaed saab uuesti tööle 2015 aasta suvel:( Ajalugu näitab ju – Ristiku lasteaed…Kõige enam kannatavad ju lapsed, vanemad ja töötajad. Asenduspinnad on ju ka olematud…
Kui ametlik poliitika soosib urbaniseerumist, siis tulebki nutt kurgus need lasteaiad jm objektid valmis ehitada. Aga kuna meil käib reeglina üks suur onupojapoliitika ja kemplemine, siis järgmise 10 aastaga on saarelt veel 5000 inimest ära kadunud ja hiljem kõik mõistatavad, huvitav, kuidas see küll juhtuda sai.
Kahjuks kipub küll nii olema… Nõustun.