Juhtkiri: Ammuste sõdade kaja

Saarekülade seltsi idee panna taas püsti sammas, mälestamaks sõdades langenud sõdureid, kes nelikümmend aastat tagasi väidetavalt Kahtla surnuaeda ümber maeti, tekitab paraku kahesuguseid tundeid.

Ühest küljest tuleb nõustuda maaomaniku mõttega, et haudadel ei tantsita. Kuna enamik punasõdureid puhkab suure tõenäosusega ikka veel Mõisamäe jalamil betoonplaadi all, tuleks nende haud tõesti uuesti tähistada või siis kõik säilmed Kahtla kalmistule ümber matta.

Samas tundub aastakümneid põlluserval vedelenud mälestuskivi vanale alusele tõstmine kõigi sõdades hukkunud külaelanike mälestuseks natuke pooliku lahendusena.

Kiiduväärt on külaaktivistide soov esivanemate mälestus talletada. Ilmselt tuleks dolomiitsambale lisada aga selgitava tekstiga tahvel. Vastasel juhul satuvad rumalasse olukorda langenud sõdurite omaksed, kelle teada on nende lähedaste viimane puhkepaik Kahtla surnuaial.

Loodame, et sügiseks, kui möödub 70 aastat Suure isamaasõja viimastest lahingutest Saaremaal, on probleem lahendatud ja külakokkutulekuks kohalike elanike mälestus jäädvustatud.

Print Friendly, PDF & Email