Plaani kohaselt ei jälgita merel toimuvat tuleval aastal enam mitte neljast kohast üle Eesti, vaid ainult Tallinnas asuvast keskusest.
Kuressaare merevalvekeskuse sulgemisest on politsei- ja piirivalveringkondades sosistatud paar viimast aastat. Nüüdseks on lõplik otsus tehtud. Parima lahendusena nähakse kõikide inimeste jätkamist samal alal.
PPA piirivalvejuhi Rando Kruusmaa Saarte Häälele antud kommentaarist selgub, et merevalvekeskuse sulgemine Kuressaares teenib peamiselt kahte üsna vastuolulist eesmärki.
Esmalt muidugi see, et mitme merevalvekeskuse pidamine on kallis ning kokkuhoid on politsei- ja piirivalvesüsteemides teadupoolest viimasel ajal üks olulisemaid märksõnu.
“Mitut kõrgetasemelist keskust hoida ja arendada on Eesti jaoks lihtsalt liiga kulukas,” ütles Kruusmaa, viidates, et keskuste ülalpidamine ja juhtumite lahendamist juhtivate ametnike koolitus on PPA-süsteemis üks kallimaid. Tema sõnul ei ole võimalik pakkuda mitmes kohas võrdse kvaliteediga teenust.
Mis saab neist 12 töökohast, mis Kuressaares on, seda Kruusmaa veel öelda ei osanud. Tema sõnul pole isikkoosseisu kohta seni veel otsuseid tehtud. “Ideaalne lahendus oleks, kui merevalvekeskuste praegused ametnikud oleksid nõus oma tööd jätkama ka uutel tingimustel ning head ekspertteadmised ei läheks tööliini jaoks kaotsi,” lausus ta.
Teisalt loob merevalvekeskuste liitmine üheks üksuseks tema hinnangul paremad eeldused mereturvalisuse tagamiseks. Kuna merevalvekeskused jälgivad ja lahendavad juhtumeid niigi distantsilt, siis ei ole vahet, kas seda tehakse Kuressaares või Tallinnas.
“Keskus suunab piirkonda laevad ja lennukid ning kaa-sab nii kohalikud reageerimisjõud kui ka vabatahtlikud ja koostööpartnerid,” selgitas Kruusmaa. “Muudatus ei mõjuta prefektuuris sündmusele reaalselt reageerivaid inimesi ega vahendeid – abistavad jõud tulevad kõik endistelt kohtadelt ja samas mahus.”
Ta kinnitas ka, et merepäästejuhtumite lahendamise loogika on nii Eestis kui ka rahvusvahelises praktikas selline, et juhtimine ei toimu sündmuskohal. See tähendab, et kui Saaremaa rannikul juhtub õnnetus, siis jälgitakse ja juhitakse selle lahendamist tulevikus Tallinnast, kuid abijõud tõttavat appi ikkagi siitsamast.
Rando Kruusmaa tõi näiteks, et terve Rootsi merevalvekeskus asub Göteborgis ja Soomes on vaid kaks merevalvekeskust. Kuressaarde jääb alles ka kesklinnas asuv piirivalvemast.
Loe ka juhtkirja lk 5
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Miks lõhutakse toimivat süsteemi. Kõuts peaks PPA juhiks saama
Ja inimesed koligu nüüd siis Tallinnasse! Müüge kodud maha ja ostke seal uued :) On siis normaalne või!
See uutel tingimustel nõus töötama tähendaks neile mida? Oma elamiste mahamüümist Saaremaal ja Tallinna kolimist?
… tegelt ikka selleks et võimekus viia max. miiniumi.Politseis vist hajutusstrateegiast väljaõppes ei studeerita.Kahju!
Siin peaks nüüd Maavanem sõna võtma ja enda sõna maksma panema. miks see keskus peab tallinnas olema. miks ei võiks see olla saaremaal… siin on seda kordades odavam üleval pidada kui tallinnas… maavanem peaks sellise ettepaneku tegema.
Kolemast Kuressaarest ära!
Ega see mast ei kao kuhugi, seda on vaja siiski süsteemi tööshoidmiseks! Kaotatakes ära see süsteem, mis siin seda juhib!
uued tingimused on need, et pannakse tänavale patrullima ega teadmised ju sellega kao.. kasutada ei saa neid teadmisi enam nii või naa! Tallinna ei koli neist keegi!
Jobukari ma ütlen, miks on vaja kõik ära lõhkuda!? Valgas kaotatakse valmidusüksus, millega kaob piirivalve lõunapiirilt täielikult, Kuressaares kaotatakse ära merevalvekeskus, kordonist saadetakse kah enamus tänavale.. heh.. tore tore.. Saaremaal kaotatakse piirivalve, Pärnus, Tallinnas… ahjaa, mis piirivalve.. pole ju enam sellist organisatsiooni.. ja selles nimeski on see vaid sümboolne, sest piirivalveline tegevus on Politsei- ja piirivalveametis mu nägemust mööda juba ammu olematu.. või kuidas?
Masti on vaja süsteemi käigushoidmiseks aga nüüd kaob ka kõige väksem põhjendus, miks see süsteemi käigushoidmiseks vajalik mast peaks olema just Kuressaare vanalinnas.
(…või Kuressaare kesklinnas või üldse Kuressaare linnas.)
PS. Vana mobiiliärkal Tõnis Paltsul pole mastide vastu midagi aag tuugenid, need on saatanast! Reformierakondlane Jaanus Tamkivi sõdis selle masti vastu nii, et selle masti äraviimine Kuressaare kesklinnast oli isegi Kuressaare koalitsioonilepingus, aga niipea, kui Toomas Kasemaa astus reformierakonda, nii ka kadus Tamkivil vastuseis selle masti vastu sel asukohal. Muinsuskaitse lubas selle masti, kuna see pidavat olema ajutine — mast on alles aga vajadus mastile just sel asukohal osutus ajutiseks jne
Piirivalve tegevus üldse ju likvideeritakse,nii Saaremaal,Läänemaal,Hiiumaal,Pärnus.Ametnikud kellel on piirivalve väljaõpe,liidetakse patrullpolitseinikega.Ülemused koondatakse(alluma hakatakse korrakaitsele…kes ka kohalikku merepäästet hakkab juhtima…omamatta selleks isegi elementaarseid teadmisi,nagu ka dokumentidest või illegaalidest)Isegi peadirektoril kaob asetäitja piirivalve alal ära.Kes tavaföönitajaks sundkorras ei taha-see lahkub…nii et koosseis väheneb ning tahes tahtmata peavad tava välipatrullid ka merepäästega tegelema.Nii,et varsti kui politseid tahad-öeldakse: nad on merel
Nädalapäevad tagasi kirjutas Saarte Hääles abipolitseinik-riigikogulane Kalle Laanet kirjutises ”Ühe seadusemuudatuse mõte” lahti selle seadusmuudatuse ühe nüansi ja pani näidetega täiesti puusse.
Korrakaitseseadus just vastupidiselt Kalle Laaneti toodud näidetele ei võimalda vähendada alkoholi tarbimist Rae poe juures, sest vastavalt korrakaitseseadusele lähtutakse ”…eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest”. Skulptor Hannes Starkopf võtis modelliks seal samas pingil istuva ”uinuva parmu” ja raius ta dolomiiti. Aasta oli siis 1997, pink on sama, skulptuur on sama ja tegevus on sama — no milline on siis see, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tava?! :)
Ja vastupidiselt Kalle Laaneti toodud näitele ei võimalda Mändjala rannas niisama lihtsalt ”romantilist piknikku pidav paaril juua pokaali veini” – klaastaara kasutamine avalikus supluskohas keelatakse teiste aktidega.
Aga see selleks…
Kahjuks jättis Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees lahti kirjutamata kõik tähtsa selle uue seaduse juures. Näiteks selle, KES vastavalt uuele korrakaitseseadusele peavad tagama avaliku korra. Hetkel ollakse lihtsalt harjunud sellega, nagu tegeleks sellega politsei.
”Politseinikud on merel (või kodusünnitust vastu võtmas või föönitamas või mida iganes)” saab olema täiesti reaalne lähenemine asjale.
Laseks parem paar suurte kuppudega kiilakat lahti- noh need kes Pärnus seda merealve ja piirivalve asja juba paar aastat pingsalt lammutanud on, säästaks nii mönegi tuhande kuus… mis veelgi tähtsam- laabuv koostöö ja eeskonna närvid, neid varsti enam ei ole
mis tolku sellisest üksusest üldse on ,merepääste meil praktiliselt puudub ja paluks see mast Kuressaare linnast koristada