FOTOD: Saarelisest eripärast annaks ka Saaremaal kasu lõigata (1)

KALAPÜÜK NÄRBUB: Bornholmi kalur William mäletab veel aegu, mil sadamad olid kalalaevadest pungil.
Foto: Raul Vinni

Rahavastiku vähenemine pole vaid Saaremaa mure. Samamoodi vaevleb selle küüsis ka Bornholmi saar. Saare maakonnast mõne tuhande elaniku võrra suurema rahvastikuga saar kaotab igal aastal 500 inimest. Sellest suur osa moodustavad saarelt lahkujad.

Niels Andersen Bornholmi kommuunivalitsusest (meie valla vastand – R.V) ütleb, et vähenemine on pidev ja see on vast ka paratamatu protsess. Noored lahkuvad suurele maale ülikoolidesse, tagasi tullakse suuremas osas vast siis kui pensioniiga kätte jõudmas.

Bornholm on Saaremaast sammukese ees ka halduspoolelt. Nimelt on seal haldusreform läbi viidud juba 11 aastat tagasi, kui saarel olnud viis valda üheks liideti. Seda rahva soovil ja poolehoiul ning 4 aastat varem kui sama tee võttis ette Taani riik tervikuna. “Kõik on kinni rahas,” ütles Andersen reformi kohta ehk siis põhjused ja põhimõtted olid samad, kui seda räägitakse ka Saaremaal. Väikesed omavalitsused ei suuda toimida ratsionaalselt, kuna neil puuduvad vahendid. Üks suur annab paremad võimalused ka ettevõtluskeskkonnaks. “Unustage see ära. Kõik üheks,” ütles ka Bornholmi kohaliku lehe reporter Jens Stubkjaer, kui jutuks tuleb Saaremaa kolme valla ühendamine. Veel veidi selgitusi kuuldes nõustub ta, et parem juba varblane peos kui tuvi katusel.

Tööpuudus Bornholmil on pea sama, mis Saaremaal – ligi 8 protsenti. Samas kurdavad kvalifitseeritud tööjõu üle pea kõik ettevõtjad, kellega kohtume.

Morten Rask, kes on Jensen Denmark A/S juht näitas saare demograafilist graafikut, kus parimas töötegemise eas inimeste arvu kajastav joon kukub praktiliselt graafikult välja. Rask märkis ka seda, et paljud pensioneelikud on otsustanud koju jääda ning seegi ei mõju majandusele hästi. Jenseni firma on üks nendest, kes tegelikult saarelisest eripärast veidigi kasu lõikab.

Ettevõte tegeleb tööstuslike pesusüsteemide tootmisega. Täisautomatiseeritud liinidega süsteemides pannakse põhimõtteliselt ühest otsast pesu sisse ja teisest tuleb puhas, triigitud ja kokkuvolditud pesu välja. Nende tooteid tarbivad näiteks Las Vegase hiigelhotellid ja kruiisilaevad.

Üle maailma vabrikuid ja müügipunkte omava firma Bornholmil asuva Taani osakonna käive ulatub 50 miljoni euroni ning tööd saab mõnisada inimest. Kuna taolised süsteemid pole riiulikaup on töö paljuski hooajaline ja seda tehakse, kui tellimusi on. Rask ütleb saarelisuse eeliseks asjaolu, et töötajad ei lähe minema, kui parasjagu on tehases seisak. Saarelt on keeruline sarnast tööd leida.

Saare ühe juhtiva IT firma Formula Micro juht Michael Dam tõdes, et kvalifitseeritud tööjõuga on suhteliselt keeruline. Neil oleks vaja näiteks tarkvara arendajaid, kuid tööbüroos neid rivis ei seisa. Samamoodi ütles tsemendi tootmisega tegeleva Hasle tehase juht Karen Blatt, et näiteks on nende tehases inseneritööd tegev noor sakslane, kes ise oli avaldanud soovi tööle tulla. Nad avasid müügiesinduse Kopenhaagenis, kuna muuhulgas oli seal tööjõud lihtsalt kvaliteetne.

Blatt ütles, et nende firma on selline, mis toob kogu tooraine saarele sisse ning kogu toodang läheb ka välja. Majanduslikult üsna ebatulus tegevus? Ta nentis, et seda küsitakse neilt ikka ja jälle ning tõepoolest olevad Bornholmilt Kopenhaagenisse kauba saatmine sama kallis kui Taani pealinnast Indiasse. “See on missioonitunne ja traditsioon,” ütles Blatt, et 1843. aastast saarel tegutsevat firmat ei saa niisama lihtsalt ära viia.

Bornholmil on ette näidata ka edulugusid. Üks neist on sarnane Saaremaaga. Tehtud on midagi sellist, millega meil pole suures mahus hakkama saadud. Nimelt toodetakse saare oma õlut. Svaneke õlletehas alustas pisikese pruulikojana aastal 2000. Enne seda polnud 45 aastat Bornholmil oma õlletootmist olnud. Nüüd toodetakse 1,5 miljonit liitrit aastas.

Õlut saab osta üle Taani, vaid 10 protsenti toodangust jääb saarele. Firmajuhi Daniel Barslundi sõnul on Bornholmi õllel omad nõksud. Näiteks pikem laagerdusaeg (nn slow beer – aeglane õlu), tõsisem maitse. “Saar müüb,” tõi Barslund välja ühe olulise asjaolu ja näitas õllepudelite etiketti ehtivat Bornholmi saare kujutist. Svaneke õlu on saarel tootmisest tingituna ka kallim kui tavaõlu, kuid Barslundi sõnul nad ei tahagi suurtootjatega konkureerida.

Seda, et saar müüb, näitab ka turismimajanduse olulisus. Turism on saarel põllumajanduse ja sellega seonduva tootmise järel teisel kohal olev majandusharu. 600 000 turisti igal aasta, nendest pooled siseturistid, ütles Helle Mogensen Bornholmi turismiinfost. Turistide arv on olnud küll languses, kui viimasel aastal on näidanud taas väikest tõusu. Mogenseni sõnul on Bornholm hakanud rohkem reklaamima isetegemise võimalusi, ajalugu saab igaüks niigi vaadata.

Sarnaselt Saaremaaga otsib ka see saar, kus on 27 000 voodikohta hotellides, võimalust hooaja pikendamiseks. Bornholmi suuri turismisündmus aastas on seotud poliitikaga. Nimelt toimub neil päevil taas poliitikafestival Folkemødet, mis eelmisel aastal tõi saarele 24 000 inimest ehk saarele lisandus mõneks päevaks rohkem kui pool elanikkonnast.

Bornholmi majandusest rääkides ei saa üle ega ümber ühest majandusharust, mille üle kuuleb saarel vaid jutte “vanadest aegadest”. See on kalandus, mis on kohalike sõnul praktiliselt välja surnud. Nexø sadam on üks nendest, mis veel mõnikümmend aastat tagasi kihas kalatraaleritest. Vana kalur William, kes nüüd vaid turistide ja kalavastaliste rõõmuks oma pisikese paadiga merel käib meenutas, et oli aeg, mil saare ümber püüdis 600 laeva. Nendes Bornholmi meeste omad 300. Nüüd on saarlastel vaid mõned laevad. Põhjus lihtne – kohalikel kalameestel pole kvooti, et oma kodurannast kala püüda. “Vanad head ajad” olidki need, kui püüda võis piiramatult ja meri sõna otseses mõttes kalast tühjaks püüti. Suur osa püüdjatest olid ka nö “idablokist” ja kindlasti võivad ka Saaremaalt pärit kalurid rääkida jutte kalapüügist Bornholmi all.

Vägisi tikub pähe mõte, milline võiks olla Saaremaa, kui poleks olnud vahel 50 okupatsiooniaastat. Tundub, et sarnane Bornholmile.

Print Friendly, PDF & Email