REPLIIK: Johhaidii! (20)

Imestus ja nördimus, koos ja eraldi. Kuressaare kohta käivaid lehelugusid lugedes on valdavalt selline tunne, et keegi kõnnib noateral, keegi loobib liiga raskeid kive sihtmärki tabamata, keegi räägib lihtsalt sellepärast, et peaks ja esimesena. Mõni on lihtsalt vait. Lihtsalt. Aura ei ole just hea.

Olen veel liiga noor, et meenutada ja heietada, kuid oli ju üsna hiljuti veel Kuressaares laiapõhjaline koalitsioon ja jäi vähemalt mulje, et kõik rebivad ühe asja nimel. Nüüd tundub üha enam, et jäämägi on justkui otse ees, tüürimees otsib aga rooli ja kapten on sadamasse maha jäänud. Jah, tõsi, laeval on ka varumeeskond, aga abi ju paluda ei saa ja uhkus ei luba ka küsimata appi minna.

Oh pole see üksi Kuressaare teema. Nii nagu Hannes Hanso tunnistab avalikult, et on linnajuhtimises alles algaja, kinnitas ka umbusaldusavaldusest napilt pääsenud Kiviberg Viljandis kogenematust uues ametis. Nunnu.

Ja nüüd see lipuväljaku teema. Arhitektina on mul kentsakas pealt vaadata, kuidas Hanno Pevkur pakub lipuväljaku asukohaks tõsimeeli lilleklumpi linna keskväljakul ja Hanso süüdistab seepeale Tamkivit Ferrumi ehitamises ning teatab lahendust otsimata, et loobub kümnetest tuhandetest käegakatsutavatest eurodest, kuna seda raha pakuvad reformikad, ja peab mõistlikuks edasi oodata 2 miljoni euro saabumist keskväljaku terviklahenduse väljaehitamiseks.

Me oleme keskväljaku kaasrahastamist oodanud pea 15 aastat. 20 000 euroga rajaks Vabadussõja mälestusmärgi Lasteaia tänava poolsele küljele kõnnitee, vahetaks kulunud asfaltkatte mälestusmärgi taga laste mänguväljaku juures korraliku kivikatte vastu, vahetaks mälestusmärgi Lossi tänava poolsel küljel kõnniteeplaadid kivide vastu, paigaldaks rattahoidjad, paar pinki ja muuseas ka kolm lipumasti. Saaks reaalselt midagi tehtud.

Olen alati uskunud, et linn pole kolhoos või sotsiaalprojekt, vaid koostöömudel. On inimesi, kes ootavad igal õhtul pikisilmi, et linn tuleks, tõmbaks teki peale, kuid on ka neid, kes ei näe linnas muud kui takistavat masinavärki ja eelistavad oma asju ise ajada. Initsiatiivi võttes ja tegutsedes. Kahju on vaadata, kuidas netilehtede kommentaariumidele omane ärategemine kandub päevauudistesse ja igapäevaellu. Uue võimuliidu puhul kiideti avatust, suhtlemisoskust. Prügihanke valguses tasuks seda kõike meenutada.

Hannes Koppel,

endine linnaarhitekt

Print Friendly, PDF & Email