Ranna Miina aitab Allika villa tegemistele omal moel kaasa

KAITSEINGEL: Peremees Vallis Alliksoon pole kunagist naabrimemme Ranna Miinat ise kunagi näinud. Külarahvas teab aga Miinast vaid head rääkida. Nüüd ehib Arvo Alliksooni tehtud Miina kuju Allika villa hoovi.
Foto: Sander Ilvest

“Kunagi elas siin meie naabruses Ranna talus Miina, kes oli nagu ema Teresa, kellest vanemad inimesed ainult head räägivad. Minu vend Arvo tegi temast puuskulptuuri. Nüüd vaatab ta siis mänguväljakul laste järele,” alustab Allika villa peremees Vallis Alliksoon oma turismitalu tutvustamist.

Nõnda siis on ammugi taevastele radadele läinud Ranna Miinast saanud Allika villale hea haldjas, kes ilmselt praegugi turismitalu tegemistele omal moel kaasa aitab.

Sellel mereäärsel paigal Meiuste külas on hea aura. Sellest annavad tunnistust arvukad külalised, kes Allika villas olemist ja talu ümbruses viibimist naudivad.

Villa perenaisel Angelal on selle tõestuseks kohe kujukas näide möödunud aastast. “Kuressaare infokeskusest helistati, kas me saame ühe vanapaari vastu võtta. Need olid šotlased, kes tulid meile liinibussiga. Mees käis kahe kepi toel. Neile meeldis päevade kaupa maja ees istuda ja merd vaadata. Meile tundub see vahel kummaline, et ligi 70-aastased inimesed reisivad, aga vanapaar jäi siinse puhkusega väga rahule.”

Info internetist, sõbralt või kataloogist

Turismitallu tullakse kas hulgakesi või siis päris üksi. “Me ei tea kunagi, kuskohast esmakordselt siia sattunud inimene meie kohta infot sai, kas kataloogist, internetist või sõbra käest,” märgib perenaine.

Viimastel aastatel on kasvanud jalgrattaturistide osakaal. Vallis Alliksooni sõnul võtavad jalgratturid Allika talust ette matku Muhu saarele, Panga pangale, Kaali meteoriidikraatri juurde, rääkimata lähedal asuvatest vaatamisväärsustest, nagu Angla tuulikumägi või klaasikunstnik Peeter Rudaši klaasikoda Laugu külas.

Jalgrattaga Hiiumaale tiiru peale tegemine ei valmista turistidele mingit raskust. Meiuste külast Triiki pole pikk tee. Sealt parvlaevaga Sõru sadamasse ja edasi istutakse juba jalgratta sadulasse, et naabersaarega tutvuda.
Vallis Alliksoon tõdeb, et eriti viisakad on jaapanlased, kes võõrustajaid lausa igal sammul käsi kokku pannes kummardades tänavad.

“Kätte on jõudnud see aeg, kus Eestit peetakse väga turvaliseks. Seepärast liigutakse ka üksinda, tuntakse end kindlalt,” nendib peremees.

Angela Alliksooni sõnul on sel aastal Venemaalt külalisi vähem tulemas. “Täpselt ei tea, mis selle taga on, aga ilmselt on neil raskusi viisa saamisega,” arvab Angela.

Samas on perenaisel rääkida lugu moskvalannast, kes jalgrattaga ringi sõites avastas enda jaoks oivalise Saaremaa. Ülivõrdes kiitnud ta Kaalis nähtut.

Turismitalu rajati Vallise mängumaale

Pärast Leisi keskkooli lõpetamist jätkas Meiuste küla poiss Vallis Alliksoon Tallinna merekoolis. 25 aastat kalanduses töötanud, sealhulgas ka Angola vetes kala püüdnud saarlane on merega seotud praegugi. Juba sellepärast, et Soela väina lainete müha saab ta oma kodus iga päev kuulda. Vallis Alliksoon kuulub ka Soela sadama juhatusse.

Lisaks merelise miljonivaate imetlemisele Allika villa külalistemaja terrassilt võivad puhkajad ka ise paadiga merele minna. “Meri on tihti magnetiks, et meeled lendu lasta. Merel ja muudeski ettevõtmistes, kas jalgsi- või rattamatkadel, seenelkäikudel või lihtsalt loodusrajal jalutades, saavad meie külalised ennast laadida,” tutvustab peremees puhkamisvõimalusi.

Turismitalu peremees ja -naine on ka need, kes huvilistele Saaremaast ja Eestimaast tervikuna teavet jagavad. Jutuajamised väliskülalistega käivad Allika villas põhiliselt kas saksa, soome või vene keeles. Angela sõnul on turistide hulgas neid, kes Eestit ja sealhulgas Saaremaad päris hästi tunnevad. “Paljud turistid ei tea meist aga midagi. Neile tutvustan ma Saaremaad vahel tundide kaupa, alustades ajaloost ja juhatades neid vaatamisväärsuste juurde,” ütleb Angela.

Meremehena ilma ja maid näinud Vallis tunneb end kõige paremini ikka koduses Meiustes.

“Hingeline pool on nii tugevasti selle paigaga seotud, et teisiti ei saanud. Sisemine jõud on see, mis meid siia oma eesmärki ellu viima kutsus. Päris alguses ei osanudki me kohe ette näha, mida täpselt rajama hakkame. Teeme vaikselt, n-ö jupikaupa. Praegu võib näha viie-kuue aasta töö tulemust,” tõdeb Vallis. 2008. aastal õnnestus neil PRIA-lt saada 1,5 miljonit krooni toetust.

Leisist pärit Angela, kes on mõne aasta ka Kuressaare lennujaamas töötanud, on oma kinnitusel ennekõike raamatutega seotud. Elukutselt on ta bibliograaf, kes töötanud raamatupoes ja olnud ka Saaremaa keskraamatukogu direktor. Esimesed kogemused turismivaldkonnas sai ta Panga puhketalu perenaisena.

2006. aastal hakkasid Alliksoonid Meiustes asjaga tõsiselt pihta. Kolme aasta pärast võis pererahvas külalisi võõrustada juba uues hoones.

“See on selline maja, kus võib pidada pulmapidusid või muid pidusid, nagu näiteks sünnipäevi, suvepäevi või kokkutulekuid korraldada, seminare läbi viia,” tutvustab Angela maja.

Väliköögis ehk paargus on suitsu- ja leivaahi, kaks pliiti, kus saab külalistele suvel toitu valmistada. Seal on ka lauad pinkidega, kus puhkajail mõnus istuda ja end hästi tunda.

Bremeni kogemused kuluvad marjaks ära

Möödunud aastal käis Angela Bremeni messil turismialaseid ideid saamas. “Olin Saksamaal koguni kolm kuud. Kontakte on juba nii palju tekkinud, et kutsuti külla, ja tänu sellele sain mõningase pildi sealsest turismikorraldusest. Pall on kuidagi nii veerema läinud, et meile tuleb külalisi just sealtkandist,” pajatab Angela.

Angela võib heameelt tunda, et sellelgi suvel on oodata puhkajaid, kes on kohad juba broneerinud. Tavaliselt puhatakse kaks nädalat jutti.

Tänavu suvel katab Allika villa perenaine pulmalaua kuuele noorpaarile ja nende külalistele. Pulmalised ei ole üksnes saarlased, vaid tullakse ka Tallinnast ja isegi Rootsist. Möödunud aastal pidasid Allika villas pulmapidu venelastest tallinlased.

“Miks tullakse pulmapidu just meile pidama?” küsib Vallis. Ja annab ise kolmesõnalise vastuse: “Meri ja privaatsus.”

“See on nüüd suust suhu reklaam. Me ei ole ise oma talu pulmade pidamise kohana eriti tutvustanudki. Aga üks räägib ühele ja teine teisele. Nii see info levib,” teab Angela.

Kuigi majas on 12 magamiskohta, on külalistel võimalus ka telkida. Perenaise sõnul kujundavad pulmalised ise saali ja neil on oma bänd. “Meile meeldib, kui inimeste arv ei ületa 50. Tuleme toime ka suurema hulga külaliste teenindamisega, kuid see teeb asja keerukamaks,” märgib võõrustaja.

Selge see, et ilmgi mängib oma rolli. “Eelmise aasta augustis oli pulmalauas 60 inimest. Enne pruudipärja laulmist hakkas sadama ja müristama – pauk paugu järel ja välk välgu järel. Vaatepilt mere suunas missugune! Ja siis kadus elekter. Vool oli ära 24 minutit. Järgmisel päeval kuulsime pruutpaarilt, et see oli pulma kõige ägedam elamus,” meenutab Vallis.

Pärast pulmapidu on mitu noorpaari lubanud suvekuudel villasse puhkama tulla.

Taluhoovis ja mere kaldal jagub vaatamist küllaga. “Siin on vähemalt 200-aastane õunapuu, mida ümbritses võsa. Puhastasime ümbruse ja möödunud aastal andis puu meile juba imekspandavalt korraliku saagi.
Tiigis on allikas. Puhas allikavesi voolab ojana välja. Külainimesed on siit joogivett viimas käinud,” räägib peremees.

Meiuste külast, kala- ja meremeestest, kahemastilisest kaljasest Luise, mis sealsest rannikumerest 250 põgenikuga 1944. aastal vabasse maailma suundus, ja veel palju jutte jäävad pererahva varamusse kuulajaid ootama. Tänulikke turiste nende seas.

Allika Villa OÜ

Meiuste küla, Leisi vald
• Alustas tegevust 2006. aastal, uus maja sai valmis 2009. aastal.
• 2011. a sai Allika villa Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja.
• Majas on 12 magamiskohta ja 50-kohaline saal.
• Taluhoovis kasvab 200-aastane õunapuu.