Bornholmi transpordist on Saaremaal mõndagi õppida (FOTOD) (3)

4transport

PEAMINE ÜHENDUS: Bornholmi saare ja Ystadi vahel kurseeriv maailma üks uhkemaid reisikatamaraane sildub saare pealinna Rønne kesklinnas.
Foto: Raul Vinni

Saarte Häälel avanes mai keskel võimalus külastada Bornholmi saart ja tutvuda saare eripalgelise ettevõtlusega alates väikesest käsitööndusest kuni ülemaailmsete suurettevõteteni.

Saareelus on suur tähtsus transpordil. Selle üle Saaremaast küll pindalalt mitu korda väiksem, kuid suurema rahvaarvuga Bornholm kurta ei saa. Nii laeva- kui ka lennuliiklus on tasemel.

Peamine laevaühendus on Bornholmi pealinna Rønne ja Rootsi linna Ystadi vahel, kus liiguvad maailma ühed võimsamad – 2011. aastal kokku 1 miljardi Taani krooni eest (ca 133 mln €) Austraalias ehitatud – kaksreisikatamaraani. 1400 reisijat, 350 sõiduautot, 40 veoautot, 40 sõlme kiirust. Laev läbib vahemaa tunni ja 20 minutiga. Tipphooajal 8 korda päevas. Aastas kasutab selle liini teenust 1,28 mln reisijat, mida on küll vähem kui Kuivastu–Virtsu liinil.

Lennuliin ei kannata võrdlust

Vedajafirma Færgen pressiesindaja Anette Timmermann ütles, et kokku on neil 13 laeva, mis liiguvad marsruutidel üle Taani. Kokku veab firma aastas 4,4 miljonit reisijat. Bornholmi tulevad laevad ka pealinnast Kopenhaagenist ja Saksamaalt Sassnitzist.

Sarnaselt Eestiga leitakse Taanis vähemalt Bornholmi liini operaator konkursiga ja riik doteerib vedajat ca 200 mln Taani krooniga (27 mln eurot). Timmermann tunnistas, et ei tea, kas nad ka järgmise konkursi võidavad. Lootust annab, et Færgen oli eelmine kord ainus firma, kes osales, ja Taanis polevat ka suurt konkurentsi.

Tähtis asjaolu on seegi, et 600 töötajaga firma hoiab oma peakontorit Bornholmil ja suur osa vähemalt saare vahet sõitvate laevade töötajatest on kohalikud.

Kui laevaliikluse mastaabid on Saaremaaga isegi võrreldavad, siis lennuliiklus on hoopis teisest ooperist. Rønne lennujaama ees on näha, et õhuväravate parkla on reisijate arvule ilmselgelt jalgu jäänud. Parkimiskohtade puudusel pargitakse majaesisele murule.

Regulaarne lennuühendus Kopenhaageniga toimub seitse korda päevas 66-kohalise lennukiga. Vedajafirma DAT lendab täielikult kommertsalustel, dotatsiooni saamata. Aastas kasutab seda liini üle 200 000 reisija julgelt.
Kuressaare–Tallinna lennuliin ei kannata siinkohal võrdlust välja ning Rønne lennujaama juhataja Christina Dideriksen oli üllatunud, kui arve ja dotatsiooni suurust kuulis. Dideriksen märkis, et lennureisijate arvukusele aitab kaasa seegi, et Taani riik teeb maksude kaudu soodustusi töötajatele, kes käivad nt pealinnas tööl, kuid elavad mujal. Seega võib lennukis hommikul ja õhtul kohata palju bornholmlasi, kes Kopenhaagenisse tööle tõttavad. 25 minutit lendamist ja lisaks pooletunnine rongisõit pole tänapäeval teab mis ajakulu. Seda enam, et lennureisimine on Bornholmi liinil kindel transpordiühendus. Diderikseni sõnul jääb liinil ära vaid üks protsent lendudest.

Lennujaama maandumisraja pikkus on sarnaselt Kuressaarega 2000 m ja see võimaldab vastu võtta ka suuremaid lennukeid. See on vajalik, kuna Bornholmil on jõutud nii kaugele, et ca 10–15 korda aastas tehakse saarelt charter-reise kuurortidesse üle maailma.

Transpordiga on seotud ka Bornholmi üks suuremaid ettevõtjaid. Bech-Hansen & Studsgaardi (BHS) peakontor on küll Bornholmil, kuid ettevõtte mastaabid on nii suured, et peamiselt tegutsetakse laias ilmas.

Lihtsast transpordifirmast logistikafirmaks kasvanud BHS transpordib saarelt välja ja saarele olulise osa kaupadest. Saaremaal BHS-i sarnaseid firmasid ei ole. Tegu on perefirmaga, mis tegutseb 1946. aastast, nüüd juhib seda juba kolmas põlvkond. Ajapikku on kokku ostetud 25 transpordiettevõtet.

Saarelisus tingib paindlikkuse

Firma juhatuse esimees Morten Studsgaard rääkis, et nad on kasvanud 65 miljoni eurose käibega firmaks. BHS-il on 230 töötajat ja aastas tehakse 300 000 vedu.

Firma masinapargis on 70 autot ja 300 treilerit. Lisaks prahitakse laevu ja transporditakse kaupa, mida autodega vedada ei anna. Näiteks vilja. On ka suured logistikavõrgud Euroopas ja spetsialiseerumine meditsiinivedudele.

Konkreetselt Bornholmi puudutab firma tegevusest alla 50%. Nii Morten Studsgaard kui ka firma nõukogu esimees Elon Studsgaard kinnitasid, et saarel asuva firma jaoks on tähtis paindlikkus.

“Mida klient tahab, seda ta saab,” kinnitas Studsgaard. Ei saa jääda ühe tegevuse juurde, vaid tuleb vaadata laiemalt. Nii haaravad nad kinni igasugustest transpordiga seotud võimalustest, olles tegevad näiteks  ka saare prügiveos.

Elon Studsgaard, kes muide on ka Eesti aukonsul Bornholmil, meenutab, kuidas kuni 1963. aastani tegutseti vaid saarel ja seda põhjusel, et polnud parvlaeva, mis oleks saanud peale võtta veoautosid. Olukorra parandamiseks panid nende firma ja veel mõned investorid raha kokku ja ostsid selle laeva. Olgugi, et laevaettevõte läks pankrotti, oli Elon Studsgaardi sõnul mäng kogu tema paindlikkuse ja lahenduste leidmise osas küünlaid väärt. Tänaseks on BHS üks Bornholmi viiest suuremast ettevõttest.

Print Friendly, PDF & Email