
SIIN ME OLEME: Tiina, Astrid ja Karl Merila Kyhn elavad vaatamata oma Taani-Eesti segaperele hoopis Rootsis. Foto: Raul Vinni
“Kindlasti tahaksid sa teha loo ühest eesti-taani perest, kes elab kuskil Rootsi pärapõrgus keset metsi?” küsib mu reisikaaslane Kristian muiates, kui saab selgeks, et meil sinnakanti asja on.
Metsade vahel on Mannarpi küla tõesti. Nagu kuskil Saaremaal oleks. Üksnes veidi künklikum. Võib ju arvata, et Tiina Merila Kyhn on alateadvuses otsinud endale elukoha, mis kodusaart meenutab. Just nimelt meenutab, sest Tiina läks Saaremaalt juba aastal 1991. Pärast elu Bornholmil ja Kopenhaagenis on ta nüüd mehe ja kolme lapsega juba 11 aastat Rootsis elanud. “Poolel teel Saaremaale tagasi,” naerab ta ja tõdeb, et ega ta taasiseseisvunud Eestis olegi elanud.
“Lõpetasin praeguse Saaremaa ühisgümnaasiumi ja pääsesin aastaks Bornholmile õppima,” hakkab Balti Silla nimelise organisatsiooni esimese vahetusõpilaste satsi liige Tiina oma lugu otsast rääkima. Alguses läks aastaks, kuid kuna kool kestis veel aasta, siis otsiti raha lisa-aasta jaoks. Tollal käis Bornholmil palju raudse eesriide tagant pääsenud saarlasi ja eestlasi – tõlgitöö saigi äraelamise aluseks. Kaks aastat täis, läksid kaks teist Bornholmil olnud tüdrukut Eestisse tagasi. “Mina ei olegi kunagi tagasi jõudnud,” ütleb Tiina.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Tiina on väga tubli ja tore inimene. Tegelikult ka. Ja tema abikaasa eesti keele teadmised teevad silmad ette enamusele eesti emakeelega kodanikele.